Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit ning seejärel USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas levima hakanud mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Tegemist on putukaga, kes on liikunud Eesti idapiirile järjest lähemale, meist ca 100 km kaugusel Peterburi piirkonnas asub lähim kolle. Põllumajandus- ja Toiduamet peab tema loodusliku levimise üle valvet – suvel paigutatakse erinevatesse Eestimaa kohtadesse liim- ja lehterpüünised, millega on võimalik need putukad kinni püüda kui nad üle piiri peaksid jõudma.
Saare-salehundlane kahjustab puid, mille tüve läbimõõt inimese rinnakõrguselt on vähemalt 5 cm. Vastseid on leitud ka okstest mille diameeter on kõigest 1,1 cm. Looduses on kahjurit raske avastada ja väga raske hävitada.
Saare-saleundlane
(Agrilus planipennis)
Mardikad on 8-14 mm pikkused kitsa läikiva smaragdrohelise kehaga.
Vastsed on 26-32 mm pikkused kreemikas-valged.
Peremeestaimed
Saarepuu liigid:
- harilik saar
- pensilvaania saar
- ahtalehine saar
- ameerika saar jt
Kahjustustunnused
- Vastsed kaevandavad puu koore alla S-tähe kujulisi vastsekäike, mille pikkus võib olla kuni 50 cm
- Putuka väljumisavad puukoores on D-tähe kujulised ning 3,5-4,1 mm läbimõõduga
- Puude lehed kolletuvad
- Puud surevad kahe aasta jooksul
KÜSIMUS 7
- Millise tähe kujuga on saare-salehundlase vastse kaevandatud käigud koore all?
- Millise tähe kujuga on saare-salehundlase mardika väljumisava?
VASTA SIIN!
Õigeid vastuseid saad vaadata peale enda vastuse esitamist!
Viimati uuendatud 15.05.2023
