Teadlikkus loomaheaolust on madal. Sageli on probleemid seotud loomapidaja sotsiaalsete probleemidega. Igaüks meist saab anda oma panuse, et loomade heaolu oleks paremini tagatud ning abivajav loom ei jääks tähelepanuta.
Põllumajandus- ja Toiduamet saab igal aastal sadu vihjeid loomade väärkohtlemise või hooletusse jätmise kohta. Sageli on need seotud juhtumitega, mida oleks saanud ennetada, kui loomapidaja oleks teadlikum looma vajadustest ning võtaks oma neljajalgset vastutust tõsisemalt.
Vii end kurssi erinevate liikide pidamistingimuste ja vajadustega, jaga enda teadmisi ning anna omalt poolt panus loomapidamiskultuuri parendamisele. Juhul kui märkad hooletusse jäetud looma, anna sellest meile teada.
Loomavõtmisega kaasneb suur hulk emotsioone. Ära nende tulvas unusta, et lisaks loomale saad kaasa hulga vastutust ning loomale ei piisa ainult veekausist ja väikesest nurgast Sinu kodus. Mõtle, kas suudad oma lemmikule pakkuda kõike, mis ta eluks vajab. Tee teadlik valik!
Tutvu ka Eesti Kennelliidu FCI materjaliga "Kutsika tulek" ja tee läbi veebikoolitus "Kutsikasoovija kool".
Tutvu liigi ja tõu eripäradega
Loomad erinevad üksteisest temperamendi, liikumisvajaduse ning hooldamise raskuse poolest. Pööra tähelepanu karva, naha ja küünte hooldamisele, liikumisvajadusele, toitumisele jm, mis on looma jaoks eluliselt tähtis. Näiteks on mõned koerad aretatud spetsiaalselt töö tegemiseks, mis tähendab, et nende vajadus vaimse ja füüsilise stimulatsiooni järele võib olla palju suurem, kui nendel koertel, kes on aretatud seltsikoerteks. Mõni lemmikloom vajab tihedamat karvahooldust ning sellega seotuid väljaminekuid. Uuri huvipakkkuva lemmiku kohta tõu kasvatajatelt, veterinaaridelt, entusiastidelt ja loe lisa ka veebist. Enne otsuse tegemist veendu, et loom sobib Sinu pere elustiiliga.
Tutvu ka Eesti Kennelliidu FCI materjaliga "Koeratõugude tähtsus ja eelised".
Arvesta, et loom tähendab kulutusi
Lemmikut võttes pead olema valmis rahalisteks väljaminekuteks. Looma tervise jälgimiseks käi temaga regulaarselt loomaarsti juures. Lisaks tavapärasele tervisekontrollile tuleb loom vaktsineerida marutaudi ja levinumate nakkushaiguste vastu. Sellega tagad ka oma pereliikmete elu ja tervise, aga ennetad ka südamevalu ning suuri arstiarveid. Lisaks vajab loom täisväärtuslikku toitu ja regulaarset parasiiditõrjet. Alati tuleb olla valmis ootamatusteks, kus loom võib mõne tervisemure korral vajada erakorralist veterinaarabi. Arvesta, et veterinaarabi võib olla väga kulukas. Uuri kindlasti ka lemmiku kindlustamise võimalusi, kuid pea meeles, et kindlustus ei kata kõiki lemmiklooma tervisega seotuid muresid – näiteks allergiaid, pärilikke probleeme jt.
Ole valmis pikaks pühendumiseks
Pea meeles, et lemmikloom jääb Sinuga aastateks. Olenevalt liigist võib looma eluiga varieeruda mõnest aastast kuni paarikümne aastani või kauemgi. Mõtle läbi, kas oled valmis ja suudad talle pakkuda oma hoolt ja tähelepanu kogu tema eluea. Ka siis, kui oled kodunt eemal, nt reisil ja õpingutel või vajad ise hoolt ja abi. Ning isegi siis, kui pere on suurenemas või pead kolima.
Mõtle, kas loomale on tagatud kõik eluks vajalikud tingimused
Mõtle läbi ja uuri, millist keskkonda loom eluks vajab. Looma jaoks peaks olema loodud koht, kus oleks olemas tema heaoluks vajalik ning ta saaks rahulikult puhata. Enne looma võtmist tee selgeks, mida lemmik täpsemalt vajab ning soeta kõik vajalik juba enne looma ostu, kuid pea meeles, et lemmikloomavõtt ei tähenda kunagi ühekordset kulu. Looma elueal vajab uuendamist nii tema pesa kui ka muud tarvikud. Veendu enne looma võttu, et pereliikmetel poleks looma vastu allergiat ning uus lemmik sobiks ka peres juba olevate lemmikloomadega.
Lemmik vajab hoolt
Lemmikloom vajab igapäevast hoolt, mis hõlmab endas looma toitmist, hooldamist, suhtlust ning liigist olenevalt vaimset ja füüsilist tegevust. Ole enda suhtes aus, kas sul on aega ja võimalusi, et pakkuda seda kõike oma tulevasele lemmikule. Lemmikloom ei ole tore tegevus vaid nädalavahetuseks – sinu truu kaaslane vajab hoolt iga päev iga ilmaga.
Iga lemmik vajab kasvatust
Loomal pole teadmist, millised on meie ootused või ühiskonnas kokkulepitud reeglid. Seega on Sinu ülesanne õpetada loomale, kuidas erinevates situatsioonides käituda – üksi olles, teiste loomade või inimestega kohtudes. Ka hädalkäimine vajab tihti kannatlikkust ja juhendamist. Et enda looma valutult mõista, vajab kogenematu loomapidaja kindlasti kogenud treeneri poolt juhendamist, mis tähendab taaskord lemmikloomaomanikule ühte kuluallikat.
Kindlusta oma tagala
Enne looma võtmist tee kindlaks oma tugisüsteem. Juhul kui lähed reisile või haigestud ootamatult, vajab loom jätkuvalt hoolt. Harjuta lemmikut inimeste ja keskkonnaga, kuhu annad looma vajadusel hoida. Juhul, kui Sinu eemalolekul loom haigestub, siis taga, et hoidjal on käepärast veterinaararsti kontakt ja võimalus arstile pöördumiseks.
Tõuloom on põhjusega kallim?
Pea meeles, et tõupaberitega loomadel on tihti põhjusega kõrgem müügihind. Tõuloomade hinna määrab üldjuhul nende aastakümneid, mõnikord isegi aastasadu tõendav põlvnemisdokument ehk tõutunnistus. Kuigi iga elusolend, mis kannab endas DNAd, pole ühegi päriliku haiguse poolt kaitstud, siis soetades lemmiklooma eetiliselt kasvatajalt võid tänu selektiivsele aretusprogrammile potentsiaalsete tervise- ja iseloomuiseärasustega juba enne lemmikloomavõttu arvestada. Hea kasvataja üritab enda poolt haiguste tekkeriski vähendada, uurib aretusse minevaid loomi, arvestab vanemate iseloomuga ning nende võimalike tööomadustega. Hea kasvataja tunneb enda kasvandikke ning oskab potentsiaalsele huvilisele väikest loomalast soovitada lähtuvalt lemmiklooma iseloomust, omadusest ja välimikust.
Pea aga meeles, et kontrollitud vanemate järglane pole alati geneetiliste haiguste pärilikkusmehhanismidest tingituna alati 100% haigustest priid. Eetilise kasvataja loomad on üle vaadatud veterinaararsti poolt ning neile on teostatud vajalikud protseduurid (eakohane vaktsineerimine ning parasiiditõrje, kiipimine), loomadel on olemas vajalikud dokumendid (tõutunnistus, mis kinnitab looma päritolu, vaktsineerimistunnistus/europass). Uue omanikuna antakse sulle kaasa juhend ja soovitused. Siiski ei tohiks lähtuda ainult looma hinnast, vaid alati tuleb uurida müüja tausta, tutvuda looma vanematega ning keskkonnaga, kus loom on üles kasvanud. Kindlasti ei tohi ostu sooritada parklas või tanklas. Vältimaks ebameeldivusi, uuri kindlasti tausta ka siis, kui tegemist on väliselt maineka kasvatajaga.
Tutvu ka Eesti Kennelliidu FCI materjaliga "Mida tähendab vastutustundlik aretus?".
Kutsikas või vanem loom?
Juhul kui Sinu jaoks ei ole oluline looma vanus, siis paku kodu mõnele täiskasvanud loomale, kellel mingil põhjusel seda päris oma inimest veel pole. Võttes täiskasvanud looma, on tihti juba raske töö ära tehtud ning looma õpetamise ja sotsialiseerimisega saab jätkata sealt, kus eelnev omanik pooleli on jäänud. Lisaks sellele on võimalus pakkuda kodu loomale, kes seda väga vajab ning aidata selliselt kaasa kodutute loomade hulga vähendamisele.
Iga loomapidaja vastutab oma looma tervise ja heaolu eest. See on suur ja igapäevane vastutus.
Loomad, nagu inimesedki, vajavad eluks palju enamat kui lihtsalt süüa ja juua. Iga loom väärib väärikat ja täisväärtuslikku elu, kus ei ole hirmu, valu ja nälga ning mis on täidetud positiivsete emotsioonidega.
Loomaheaolu põhineb viiel alusel:
- Vabadus näljast ja janust. Loomale tuleb tagada kvaliteetse toidu ja puhta vee pidev kättesaadavus. Toiduvalik peab lähtuma lemmiklooma liigispõhistest vajadustest.
- Vabadus ebamugavusest. Loomale tuleb pakkuda sobivat ning võimalikult loomuomast keskkonda. Turvalises kohas peab olema nii peavari kui ka puhkeala, kus lemmik saaks end stressivabalt tunda.
- Vabadus valust, vigastustest ja haigustest. Looma pidades tuleb vältida haigustesse nakatumise riski, näiteks nende vastu vaktsineerides. Kui aga loom haigestub või juhtub õnnetus, tuleb lemmikule tagada veterinaarabi ja ravi. Igale lemmikloomale tuleb pakkuda elukvaliteeti tõstvat füüsilist ja vaimset tegevust.
- Vabadus loomuomaseks käitumiseks. Loomale tuleb võimaldada liigile omase käitumisvajaduse rahuldamiseks vajalik keskkond, mis toetab positiivseid õpikogemusi. Koer peab saama nuuskida, kass kraapida ning hamster tunneleid kaevata. Sotsiaalne lemmik peab saama liigikaaslastega suhelda.
- Vabadus hirmust ja kannatustest. Iga lemmik väärib austavat kohtlemist ning loomale tuleb luua tingimused ja teda kohelda viisil, mis välistab tema vaimsed ja füüsilised kannatused.
Need viis alust loovad raamistiku, mille järgimine aitab tagada loomade heaolu ja võimaldab neil elada täisväärtuslikku elu, mis on kooskõlas nende liigile omaste vajaduste ja käitumismustritega. Looma heaolu tagamisel on oluline lähtuda konkreetse looma liigist, tema vajadustest ja eripärast.
Kui loom vaatab Sind kurbade silmade silmadega, on ketis, siis ei saa kohe öelda, et loomaheaolu pole tagatud. Oluline on ära tunda ja teha vahet, kas loomale on tagatud kõik eluks vajalik või mitte. Kui kuut pole kõige moodsamat värvi või kassile ei pakuta pikutamiseks kõige uuemat aset, ei tähenda see veel seda, et looma eest ei hoolitseta ning et ta oleks hädas.
Iga loom vajab tähelepanu ja hoolt. Lisaks peab olema tagatud:
- puhas joogivesi;
- võimalus liikuda;
- võimalus varjuda;
- piisavas koguses toitu;
- vajadusel ravi.
Kuidas ära tunda, et loom võib olla hädas?
- Loom on söömata ja joomata ning silmnähtavalt kõhnunud.
- Looma karv on hoolitsemata, nahale on tekkinud karvavabad laigud, silmad jooksevad vett või on rähmas. Looma küüned/ kabjad on silmnähtavalt pikad ja hooldamata.
- Looma elukoht on räpane ning seal on esemeid, mis võivad loomale põhjustada vigastusi.
- Loomal ei ole võimalik ilmastiku eest varjuda. Päike, vihm, külm ja tuul mõjutavad loomi samamoodi nagu inimesi.
- Loom on loid ja apaatne
- Looma olnud pikka aeg üksinda ning ei ole näha, et keegi käib teda hooldamas.
- Loom on väärkoheldud.
NB! Looma ketis pidamine ei ole keelatud, aga ketis olles peab loomal olema piisavalt liikumisruumi ning kett ei tohi muutuda loomale ohtlikuks.
Kuidas käituda, kui märkad hädas olevat looma?
Esmalt võta ühendust loomapidaja ning juhi tema tähelepanu sellele, et loom võib olla hädas. Juhul, kui loomaomanik, ei reageeri tähelepanu juhtimisele, siis teavita hädas olevast loomast Põllumajandus- ja Toiduametit.
Võid seda teha helistades 605 1710 (tööpäevadel kell 8.00-16.30) või kirjutades [email protected].
Oluline on välja tuua:
- looma asukoht;
- olukorra võimalikult täpne kirjeldus;
- võimalusel lisa enda ja loomaomaniku kontaktid.
Kui on, siis edasta ametile ka pildid ja videod olukorra kohta.
Ära kõhkle, isegi kui kardad, et ei oska looma seisukorda piisavalt hästi hinnata. Teavita ikka – parem on anda teada, kui jätta loom võimaliku abita.
Juhul, kui olukord vajad kiiret sekkumist, nt looma suhtes kasutatakse vägivalda, siis võta ühendust Politsei- ja Piirivalveametiga.
Kuidas käituda, kui märkad hulkuvat looma?
Sellisel juhul teavita kohalikku omavalitsust, kelle ülesandeks on korraldada hulkuvate loomade püüdmine.
Kuidas käituda, kui koer haugub eramajas või korteris?
Pöördu esmalt loomapidaja poole. Juhul kui loomapidaja ei otsi olukorrale lahendust, siis on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse või korteriühistu poole.
Viimati uuendatud 29.07.2026
