Kalataud on jõudnud Põhjamaades üheksasse kalakasvandusse

08.06.2021 | 17:28

Taanis on kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroosi (IHN) diagnoositud seitsmes ja Soomes kahes kalafarmis. Kalataudi leviku ohu tõttu tuleb kalakasvatajatel olla veendunud ostetava kalamarja ja eluskalade lähtefarmi taudivabaduses ning püügitiikide omanikel soetada eluskalu Eestist tegevusloaga kalakasvandustest.
    • Jaga

IHN puhul on tegemist viirushaigusega, mis esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas. Haigus ei kujuta ohtu inimestele ega teistele loomadele, kuid põhjustab suurt majanduslikku kahju.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata, kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma. Seejärel võib kasvatusse taas kalad tuua.

Taanis on IHN siiani diagnoositud seitsmel korral. Esimene IHN juhtum (18.05.2021) oli kalakasvanduses Stouby linna lähistel, kus oli 1 105 000 vikerforelli. Teine juhtum (25.05.2021) oli Bylderup Bov linna lähistel, kus peeti 880 000 vikerforelli. Seoses teise IHN juhtumiga tuvastati Taanis kaheksa kontaktset kasvandust.

29.05.2021 kinnitati kolmas IHN juhtum kasvanduses, kus oli 150 tonni vikerforelli. Neljas juhtum (02.06.2021) oli Holsted linna lähistel, kus aastane toodang on 90 000 kg vikerforelli. Viies IHN puhang (03.06.2021) leidis samuti aset Holsted linna lähedal, kus peeti 168 000 vikerforelli ja 25 tuura. Antud kasvandus on kolmanda IHN juhtumiga seotud, sest asub samas vesikonnas.

Kuues juhtum kinnitati Støvring linna lähistel 03.06.2021. Kasvanduses peeti 72 tonni vikerforelli ja jõeforelli. Seitsmes IHN juhtum kinnitati 03.06.2021. Seekord diagnoositi IHN Hørning linna lähistel järves peetud vikerforellidel (kalu kokku 300-500 kg).

Soomes diagnoositi esimene IHN juhtum (27.05.2021) Ahvenamaal asuvas kalakasvanduses. Nakkus pärines Taani kalakasvandusest.

Teine Soome IHN juhtum kinnitati 04.06.2021. Juhtum leidis aset Ahvenamaal ning nakatunud kasvandus asub esimese juhtumi puhul moodustatud piirangutsoonis.

Kõikidele nakatunud ettevõtetele on rakendatud riigisisesed kalade liikumise piirangud, meetmed piiriületamisel, jälgitavuse kontrollid, karantiin ja piirangutsoonid.

Kõik juhtumid on omavahel seotud – kas siis läbi kalade sissetoomise või kasutades sama vett samast veekogust. Kui IHN leiab kinnitust ühes kalakasvanduses siis rakendatakse piiranguid kõikidele kasvandustele, mis on sõltuvad samast vesikonnast ja alustatakse viiruse leviku edasist uurimist.  

Eestis diagnoositi IHN esimest korda kahes kalakasvanduses 2018. aastal — Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Hetkel kehtivad tauditõrje piirangud ühe ettevõtte suhtes.

Taust

IHN on noori lõhelisi kiiresti surmav viirushaigus. Haiguse kulg sõltub veetemperatuurist ja suremine algab, kui veetemperatuur tõuseb 10 °C lähedale. Alla 10 °C vees haiguse kulg pikeneb ja muutub krooniliseks. Üle 15 °C vees on haiguse põhjustatud kaod üldjuhul väikesed ja haiguspuhang vaibub kiiresti. Vastsetel ja maimudel on suremus 80-90%, noorkalade puhul 20-30% ning vanemad kalad surevad harva. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks.

Kalad on üldiselt apaatsed, ehkki võivad hetketi olla väga vilkad, värvus tumeneb, lõpused muutuvad heledaks, tekib punnsilmsus. Kalad on aneemilised, kõhupool tursub ja pärakust ripub sageli helehall väljaheide. Verevalumeid leidub uimede tüvedel ja kehaõõne kelmetel. Soolestik ja magu on laienenud ja sisaldavad verist lima. Verevalumeid leidub ka vastkoorunud vastsete rebukottides.