Maailm pärast antibiootikume - kas oleme selleks valmis?

18.-24. novembrini tähistatav ülemaailmne antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädal kannab tänavu sõnumit „Tegutse kohe: hoia tänast, loo kindlam homne“ („Act Now: Protect Our Present, Secure Our Future“), rõhutades, et iga otsus, mille teeme täna antibiootikumide kasutamisel, kujundab meie ravivõimalusi tulevikus.

Resistentsus tekib kõikjal, kus ravimeid kasutatakse: inimeste ja loomade organismides ning keskkonnas, kuhu ravimijäägid jõuavad. Kui antibiootikume kasutatakse liiga sageli või valesti, õpivad bakterid ellu jääma – ja nad levivad edasi loomadelt inimestele, inimeselt inimesele, isegi mullast meie toidulauale.

Eestis on antimikroobsete ravimite kasutustase püsinud viimastel aastatel stabiilsena. 2023. aastal kasutati veterinaarias müügiandmete põhjal 24 mg antimikroobseid ravimeid ühe kilogrammi loomse biomassi kohta, mis on alla Euroopa Liidu keskmise (33 mg/kg) ja peaaegu võrdne EL-i mediaanväärtusega. Põllumajandus- ja Toiduameti kasutusandmete järgi kasvas kasutus 2024. aastal küll veidi, kuid samal ajal vähenes inimmeditsiinis kriitiliselt tähtsate ravimite kasutus 9%. See on julgustav märk, et liigume õiges suunas. Samas näitab Põhjamaade kogemus, et teadliku ennetustöö ja läbimõeldud loomatervise programmidega saab antibiootikumide kasutust veelgi vähendada - ilma et kannataks loomade heaolu või tootmine.

AMR ei ole ainult arstide ja veterinaaride mure. See on ühiskondlik probleem, mis puudutab igaüht meist. Resistentsed bakterid liiguvad ringi meie endi käte kaudu: toiduga, veega, loomadega kokku puutudes. Ka inimeste seas soodustab resistentsuse levikut ravimite hooletu kasutamine - kui lõpetame antibiootikumikuuri liiga vara või ravime end ise „igaks juhuks“.

Antimikroobne resistentsus on ühine probleem, mis vajab ühist lahendust. Seda rõhutab „Üks tervis“ (One Health) lähenemine, mis ühendab inimeste, loomade ja keskkonna tervise üheks tervikuks. Bakterid ei tee vahet inimesel, loomal ega mullal – ja ükski seadus ei peata resistentsust, kui me ise ei muuda oma harjumusi.

Loomapidajad saavad aidata, järgides veterinaari juhiseid, ennetades haigusi hügieeni ja bioturvalisuse tagamisega ning kasutades ravimeid ainult siis, kui see on vältimatu. Igaüks meist saab oma osa anda, kasutades antibiootikume üksnes arsti ettekirjutusel, järgides raviskeemi ning viies kasutamata ravimid apteeki või jäätmejaama, mitte visates neid prügikasti.

Antibiootikumiresistentsus on märkamatult kasvav oht, mida saame pidurdada ainult üheskoos. AMR on meie kõigi vastutus - hoiame antibiootikumid toimivana ka tulevikus.