Veiste pidamiseks peab loomapidaja kõigepealt olema registreeritud põllumajandusloomade registris (PRIAs).
Täpsemad juhised leiab: https://www.pria.ee/registrid/alustavale-loomapidajale
Kui loomapidaja või ehitise registreerimisel esitatud andmed muutuvad, tuleb neist muudatustest teavitada PRIAt 5 tööpäeva jooksul.
Veiste identifitseerimine ja registreerimine
Veis on individuaalselt identifitseerimisele kuuluv loom.
Identifitseerimiseks tuleb veis märgistada kahe samasuguse kõrvamärgiga, mis kinnitatakse üks kummassegi kõrva. Veise kõrvamärgid on plastikust ja kollast värvi. Kõrvamärgi mõlemal poolel on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) logo, tähis „EE“ ja kümnekohaline veise registreerimisnumber. Kõrvamärke väljastab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll ja need kinnitatakse looma kõrva vastavate tangidega.
Veistel võib ühe tavalise kõrvamärgi asendada elektroonilise identifitseerimisvahendiga ehk elektroonilise transpondriga (kiibiga), mis on PTA poolt heaks kiidetud. Veise kõrvamärke (plastkõrvamärgid ja elektroonilise transpondriga (kiibiga) kõrvamärgid) väljastab EPJ.
Veis tuleb märgistada 20 päeva jooksul alates sündimisest või varem, kui veis viiakse teise karja või tapamajja. Põhimõte on selles, et märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Õigeaegse märgistamise eest vastutab loomapidaja.
Kui kõrvamärk ära kaob, peab loomapidaja teavitama sellest 2 päeva jooksul kirja või e-posti teel PRIAt. Seejärel väljastatakse Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli poolt uus sama registreerimisenumbriga kõrvamärk. Asenduskõrvamärk tuleb looma kõrva kinnitada 7 päeva jooksul arvates asendusidentifitseerimisvahendi väljastamise päevast.
Märgistamise järel tuleb loom registreerida põllumajandusloomade registris 7 päeva jooksul. Infot teavitamise kohta leiab PRIA kodulehelt. Sündmusest saab teavitada e-PRIAs.
Kui registris olevad andmed muutuvad, tuleb sellest 7 päeva jooksul PRIAt teavitada. Infot teavitamise kohta leiab PRIA kodulehelt. Registriandmeid (looma märgistamine, esmakordne poegimine, tapmine, hukkumine, kadumine, liikumine Eesti siseselt, Eestist välja või Eestisse sissetoomine, asenduskõrvamärgid) saab esitada e-PRIAs.
Veisepass
Veisepass on veise identifitseerimise dokument, millesse on kantud iga looma kohta järgmised andmed: veise identifitseerimisnumber, identifitseerimisvahendi liik, sünnikuupäev, sugu, tõug, ema identifitseerimisnumber, loomapidaja nimi ja looma sünnikoha registrinumber, sihtkoha registreerimisnumber, saabumise ja lahkumise kuupäev.
Veisepassi väljastamine toimus automaatselt igale veisele kuni 6.12.2021.
Alates 7.12.2021 väljastab PRIA veisepassi ainult juhul, kui loomapidaja kavatseb ise või koostöös loomade riigist väljavedu korraldava isikuga veise riigist välja viia. Loomapidaja kohustuseks on veisepassi nõuetekohaselt täita ja ajakohastada. Kui loom liigub teise liikmesriiki, peab veisepass kajastama kõiki veisega toimunud liikumisi.
Arvestades loomapidajate vajadusi kiiremaks veisepasside väljastamiseks ja võttes eeskujuks teiste liikmesriikide praktika, saab alates 1.04.2025 tellida veisele ka elektroonilist passi.
Siseriiklikult liikuvate veiste jaoks enam veisepassi ei väljastata. Samuti ei väljastata veisepassi välisriikidest Eestisse toodud veistele.
Veised, kellele on veisepass väljastatud enne 7.12.2021:
Nende veiste puhul tuleb jätkata tegevustega, mida on senini tehtud ehk siis kanda veisepassi kõik toimunud liikumised, et juhul, kui veis peaks Eestist välja viidama, vastaks veisepassi andmestik komisjoni delegeeritud määruse nr 2019/2035 artiklis 44 toodud andmekoosseisule.
Samuti kannab loomapidaja või tapmise korral tapamajas tapmist korraldanud isik veisepassi looma hukkumise, kadumise, hädatapmise, omatarbeks kohapeal lihaks tapmise, kohapeal kontrolltapmise, kohapeal loomataudi leviku tõkestamiseks tapmise või ekspordi korral asjakohased andmed ja tagastab veisepassi PRIAle viie tööpäeva jooksul sündmuse toimumisest arvates. Kui eelpool mainitud sündmustest on teavitatud mõnel muul viisil (e-PRIA kaudu, posti või e-posti teel), tuleb pass PRIAle tagastada esimesel võimalusel.
Veised, kellele ei ole veisepassi väljastatud ning kellele loomapidaja selle tellib riigist väljaveo korral:
Veise riigist väljaveo korral veisepassi tellides kantakse PRIA poolt veisepassi kõik selleks hetkeks veise kohta registrile esitatud loomaga toimunud liikumised. Alates 1.04.2025 saab loomapidaja valida, kas loomale soovitakse pass saada elektrooniliselt või paberkandjal. Kui pärast veisepassi väljastamist toimub veel veise liikumisi, peab loomapidaja täiendama paberveisepassi lisandunud liikumise andmetega või tellima uue elektroonilise veisepassi.
Kui veis liigub Eestist välja ja vajalik on veisepass, siis tuleb loomapidajal või loomade riigist väljavedu korraldaval isikul veise väljaveo kavatsuse korral põllumajandusloomade registrile esitada veisepassi väljastamise tellimus. Seda saab kõige lihtsamalt teha e-PRIA-s. Veisepassi tellimise teenuse leiab e-PRIAst valides: Registrid > Loomade register > Alusta uut taotlust > Veisepasside tellimine.
Soovi korral saab taotluse veisepasside tellimiseks esitada paberkandjal saates selle PRIA loomade registri postiaadressil Tähe 4, Tartu 51010 või digiallkirjastatult e-postiga aadressil [email protected].
Lisainfo: https://pria.ee/registrid/veised#veisepass
Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või selles vea avastamise korral peab loomapidaja või looma Eestist väljaveo korraldaja PRIAle 7 päeva jooksul esitama taotluse uue veisepassi saamiseks. Veisepassi kadumise ja hävinemise korral saab loomapidaja uue passi tellida e-PRIAs. Veisepassi loetamatuks muutumise või selles vea avastamise korral tuleb esitada koos taotlusega ka veisepass. Elektroonilise passi aegumise korral saab e-PRIAs tellida uue passi.
Loomapidaja peab pidama arvestust (paberkandjal või elektrooniliselt) kõikide karjas olevate veiste kohta.
Arvestusse tuleb kirjutada:
- veise kõrvamärgi number;
- ehitise registreerimisnumber, kus loom asub;
- sünnikuupäev, sugu ja tõug;
- karja ja karjast välja liikumise kuupäev;
- hukkumise, kadumise, hädatapmise, oma tarbeks tapmise, kontrolltapmise või loomataudi leviku tõkestamiseks tapmise kuupäev;
- ostja ja müüja nimed, aadressid ning isiku- või registrikoodid.
Arvestusse tuleb kanda andmed hiljemalt 3 päeva jooksul alates sündmusest (veise karja toomine või sealt välja liikumine, sündimine, märgistamine, hukkumine, tapmine, kadumine).
Andmeid looma kohta peab säilitama arvetuses vähemalt kolm aastat peale looma karjast väljaviimist, tapmist, hukkumist või kadumist.
Arvestus peab olema alati kättesaadav ja esitatav järelevalve teostajale.
Bioohutusmeetmete eesmärk on karjas nakkushaiguste levimise vältimine.
Loomapidaja kohustused:
- korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;
- ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse;
- ära luba välisriigist saabunud isikut loomapidamishoonesse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;
- hoia vajadusel karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
- hoia haige loom eraldi tervetest;
- korralda sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;
- korralda näriliste ja putukate tõrjet;
- takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse;
- taga, et kõiki neid nõudeid loomakasvatushoones täidetakse ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes loomadega tegelevad.
Veise pidamise nõuded on leitavad siit.
Täpsemad nõuded vasika pidamiseks on leitavad siit.
Lubatud veterinaarsed menetlused loomadel on:
- kastreerimine;
- steriliseerimine;
- nudistamine;
- sõrgade ja kapjade lõikamine;
- tätoveerimine ja mikrokiipimine;
- jahikoerte opereerimine;
- põrsaste silmhammaste lõikamine, kultide kihvade lühendamine;
- põrsaste saba lõikamine;
- pullidele ninarõnga panemine ning väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine;
- tibude nokkade lõikamine.
Nudistamise eesmärgiks on vähendada vigastusi mida loomad võivad teine teisele tekitada. Nudistamine peaks toimuma enne vasika 2 kuu vanuseks saamist, kõige parem on aeg kui hakatakse märkama sarvekühmu. Eelistada tuleks nudistamist termokauteri abil kohaliku tuimestuse all ning menetluse peab läbi viima väljaõppinud isik. Keemiliste ainetega nudistamine ei ole soovitatav.
Sarvede eemaldamine täiskasvanud veistel ei tohi olla rutiinne meetod, vaid kasutada üksikutel juhtudel tagamaks teiste loomade heaolu.
Põrsaste silmahammaste lõikamist, kuldi kihvade lühendamist ning sabade lõikamist on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral. Näiteks sabadesöömist põrsaste hulgas kutsub esile eelkõige stress, mis on põhjustatud halbadest söötmis- ja pidamistingimustest. Probleemi lahendamist tulekski kõigepealt alustada loomade heaolu parendamisest.
Sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks võib lõigata tibude nokki vastavate oskustega isik alla 10 päeva vanuste kanade puhul. Jällegi tuleks tähelepanu pöörata söötmis- ja pidamistingimustele, sest loomade hea heaolu tagamisel esineb seda käitumishälvet lindude seas tunduvalt vähem.
Loomade kastreerimisel ja steriliseerimisel tuleks kaalutleda selle vajalikkust ning leida meetod, mis on kõige sobivam antud loomaliigi jaoks. Kasutada ei tohi kastreerimisel kummirõngaid, kuna see meetod põhjustab loomadele pikemaajalist ning kestvat valu.
Sööt peab olema ohutu, et oleks välistatud nii loomade kui inimeste haigestumine ning riskid keskkonnale. Sööda ohutusel ja kvaliteedil on otsene mõju ka loomsetele saadustele (liha, piim, munad jm).
Sööt peab vastama tema kasutusotstarbele.
Sööt võib sisaldada ainult lubatud söödalisandeid (näiteks vitamiine, mineraalained), mille ohutus on EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) poolt hinnatud ja mis on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.
Soovimatuid aineid (näiteks arseen, kaadmium, plii, dioksiin, aflatoksiinid jm) ei tohi olla söödas üle lubatud piirmäära. Soovimatute ainete loetelu on välja toodud soovimatute ainete määruses.
Keelatud ained, mida söödas ei tohi olla:
- fekaale, uriini, seedetrakti sisu;
- parkainega töödeldud nahku ega selle jäätmeid;
- taimekaitsevahendeid sisaldada võivaid seemneid ega muid taimseid paljundusmaterjale;
- puidukonservantidega töödeldud puitu sh saepuru;
- igasuguseid reovee jäätmeid;
- tahkeid olmejäätmeid (näiteks majapidamisjäätmeid);
- pakendeid ja nende osi;
- n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.
Söötmise keelud
Põllumajandusloomadele on keelatud sööta toitlustuse sektorist ja majapidamisest tekkivaid toidujäätmeid. Samuti on keelatud sööta loomale söödamaterjali, mis on saadud samalt loomaliigilt (kannibalism). Erand kehtib vaid karusloomade suhtes.
Mäletsejalistele (kitsed, lambad, veised) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine (näiteks kalajahu, verejahu jm), loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaati ja veretooteid. Erandina on lubatud vasikatele sööta kalajahu sisaldavat täispiimaasendajat.
Mittemäletsejalistele (sead, linnud) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt pärit verejahu (töödeldud loomne proteiin).
Vesiviljelusloomadele (kaladele, vähkidele) on keelatud anda sellist sööta, mis sisaldab mäletsejalistelt pärit töödeldud loomseid proteiine.
Lubatud loomset proteiini sisaldava sööda tootmise/söötmise luba vajab käitleja, kes:
- soovib toota turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine (näiteks kalajahu) sisaldavat sööta;
- peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta;
- peab mäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaasendajat;
- peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib toota lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejaliste loomadele.
Sööda jälgitavus
Sööda ja söödasse lisatavate koostisosade jälgitavus peab olema alati tagatud. See tähendab, et peab olema võimalik tõendada, kellelt sööt/sööda koostisosad saadud on, ja kellele seda edasi tarnitud on. Jälgitavuse tõendamiseks kasutatakse saatelehti ja arveid ning sellekohaseid andmeid (kellelt/kellele, mida, millal, kui palju) sisaldavat registrit.
Sööda käitlemisest teatamine
Loomapidaja, kes turustab loomadelt saadud loomseid saadusi (näiteks liha, muna, piima), ja/või toodab sööta oma loomadele (näiteks teeb heina, kasvatab teravilja jm) ja/või müüb teravilja, heina, silo, peab esitama majandustegevusteate.
Majandustegevusest teatamiseks tuleb esitada sellekohane vorm (vt allpool). Põllumajandus- ja Toiduametile.
Majandustegevusteate esitanud loomapidajate/söödakäitlejate andmed on leitavad "Riigi toidu ja sööda käitlejate registrist".
Erandina ei pea söödaregistris olema registreeritud loomapidaja, juhul kui
- loomadelt saadav toodang kasutatakse ära oma pere poolt;
- peetakse vaid selliseid loomi, keda ei tarvitata toiduks;
- loomadelt saadav toodangu kogus on väike ning see turustatakse ainult otse lõpptarbijatele.
Väike kogus on määratletud järgmiselt:
- lehma toorpiim kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
- kitse toorpiim kuni 20 kg päevas;
- ute toorpiim kuni 10 kg päevas;
- munad kuni 50 linnuga farmist;
- liha kuni 10 000 kodulinnult või kuni 3000 jäneseliselt või mõlema puhul kokku kuni 10 000 linnult/jäneseliselt aastas;
- kala kuni 100 kg päevas.
Lisaks kui eelnimetatud juhtudel jääb oma loomadele toodetud sööta üle, siis võib seda kuni 5 tonni aastas turustada kohalikele põllumajandustootjatele ilma söödaregistris registreerimise kohustuseta.
Sööda käitlemise ja hügieeni nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.
Loomapidaja peab pidama arvestust veistele manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.
Arvestuses peavad kajastuma:
- veise kõrvamärgi number;
- kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja manustatud kogus;
- andmed ravimi väljastaja (veterinaararsti või apteegi) kohta;
- ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta;
- veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem;
- määratud keeluaeg.
Loomapidaja võib arvestust pidada kirjalikult või elektroonselt.
Põllumajanduslooma müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral keeluaja kehtides on loomapidaja kohustatud edastama keeluajaga seonduvad andmed uuele loomapidajale.
Veise haigused on leitavad siit.
Informatsioon veise tapmise ja hukkamise kohta kohapeal on leitav siit.
Kui veis saadetakse tapamajja, siis tuleb teavitada PRIAt sellest 7 päeva jooksul. Infot teavitamise kohta leiab PRIA kodulehelt. Sündmusest saab teavitada e-PRIAs.
Tapale saadetavate veiste kohta tuleb loomapidajal koostada toiduahela alane teatis. Kui veisel on ka pass, siis tuleb see loomaga kaasa panna. Veisepasside väljastamise kohta leiab rohkem infot siit.
Loomade veol tapamajja tuleb järgida nõudeid loomade vedamisele.
Kui veis viiakse teise karja, siis tuleb teavitada PRIAt sellest 7 päeva jooksul. Vormid teavitamiseks leiab PRIA kodulehelt. Andmete muutmise saab teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.
Loomaga koos peab kaasa andma veisepassi. Kui loomal on ravimite manustamise tõttu keeluaeg kehtestatud, peab sellekohase informatsiooni edastama uuele loomapidajale.
Uus loomapidaja peab samuti teavitama PRIAt registriandmete muutumisest. Vormid teavitamiseks leiab PRIA kodulehelt. Andmete muutmise saab teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu. Samuti tuleb teha veisepassi kanded uue omaniku, tema aadressi, looma karja toomise kuupäeva ning selle ehitise kohta, kuhu loom tuuakse.
Informatsioon veise veo kohta on leitav siit.
Elusloomade viimisel teise liikmesriiki (kauplemisel) on esimeseks eeltingimuseks see, et kohale (ehitis, piirkond jne), kust loom välja viia kavatsetakse, ei oleks kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust. Teiseks peab olema karjas, kust loom välja viiakse, läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega). Kindlasti peab veis olema kõrvamärgiga märgistatud ning registreeritud PRIAs.
Nõuded eluslooma viimisele teise riiki kehtestab sihtriik. Nõuded sõltuvad kauplemise eesmärgist (aretus, tootmine, tapmine lihaks). Olenevalt sihtriigi nõuetest viiakse läbi vajalikud veterinaarsed uuringud. Kui peale kohustuslikke uuringuid on loom kliiniliselt läbi vaadatud, väljastatakse tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse poolt sellekohane loomatervisesertifikaat. Loomatervisesertifikaat kehtib 10 päeva alates selle väljastamisest ning see peab olema loomaga kaasas kuni sihtkohani.
Veisega tuleb alati kaasa anda ka veisepass. PRIA-le tuleb teavitada looma viimisest teise liikmesriiki 7 päeva jooksul alates looma karjast väljaviimisest.
Samad nõuded kehtivad ka siis, kui loom soovitakse tuua teisest liikmesriigist Eestisse. Euroopa Liidus on veistega kauplemise veterinaarnõuded kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/688.
Täpsemat lisainformatsiooni saab tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse järelevalveametniku käest.
Vt ka rahvusvahelise kaubanduse alt.
Elusloomade viimisel riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (ekspordil), on esimeseks eeltingimuseks see, et kohale (ehitis, piirkond jne), kust loom välja viia kavatsetakse, ei oleks kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust. Teiseks peab olema karjas, kust loom välja viiakse, läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega). Kindlasti peab veis olema kõrvamärgiga märgistatud ning registreeritud PRIAs.
Nõuded looma eksportimisele kehtestab sihtriik. Olenevalt sihtriigi nõuetest viiakse läbi vajalikud veterinaarsed uuringud sh looma eraldihoidmine teistest loomades selleks ettenähtud ajaks (karantiin). Kui peale kohustuslikke uuringuid ja ettenähtud karantiini on loom kliiniliselt läbi vaadatud, väljastab tegevuskohajärgse maakonna PTA esindus sellekohase loomatervisesertifikaadi, mis peab olema loomaga kaasas kuni sihtkohani.
PRIA-le tuleb teavitada veise eksportimisest 7 päeva jooksul alates looma karjast väljaviimisest. Veisepassi tuleb teha eksporti puudutav märkus ning see tagastada PRIA-le.
Samad nõuded kehtivad ka siis, kui loom soovitakse tuua väljapool Euroopa Liitu asuvast riigist Eestisse (import). Veiste impordi veterinaarnõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692.
Täpsemat lisainformatsiooni saab tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse järelevalveametniku käest.
Vaata ka rahvusvahelise kaubanduse alt.
Hukkunud või hädatapetud loomade korjused, kohapeal oma tarbeks tapmisel tekkinud ja inim- ega lemmikloomatoiduks mittekasutatavad osad ja muud loomsed kõrvalsaadused tuleb farmis hoida suletult (või suuremata loomakorjuste puhul vähemalt kaetult) ning lekkekindlates tingimustes. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustada farmist väljaviimiseni eraldi loomadest ja söödast ning selliselt, et sellele puudub juurdepääs nii kodu- kui metsloomadel, lindudel ja närilistel.
Loomsed kõrvalsaadused tuleb saata farmist edasisele käitlemisele ilma asjatu viivituseta ettevõttesse, mis tegevusloa või majandustegevusteatise alusel tegeleb vastava kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega. Hukkunud looma korjust ja muid loomseid kõrvalsaadusi, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, tohib saata kõrvaldamisele ainult I kategooria töötlemisettevõttesse (AS Vireen).
Farmist väljaviimisel tuleb loomsete kõrvalsaadustega vedajale kaasa anda kaubadokument, kus on kirjas:
- surnud/tapetud looma kõrvamärgi number;
- loomsete kõrvalsaaduste kategooria tähis;
- materjali kogus;
- farmi nimi, aadress ja ehitise number;
- andmed loomsete kõrvalsaaduste vedaja kohta (nimi, aadress, tegevusloa/registreerimise number);
- andmed sihtettevõtte kohta (nimi, aadress, tegevusloa/registreerimise number).
Loomapidaja peab pidama arvestust farmis tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kohta.
Arvetuses tuleb kajastada:
- loomsete kõrvalsaaduste farmist väljaviimise kuupäev ja kogus;
- andmed loomsete kõrvalsaaduste äravedaja kohta;
- andmed ettevõtte kohta, kuhu loomsed kõrvalsaadused saadeti.
Arvestus võib pidada nii paberkandjal kui ka elektroonselt.
Eraldi arvestust ei pea pidama juhul, kui loomapidaja on säilitanud ja saab alati esitada järelevalvetoimingute teostajale kõik farmist väljaviidud loomsete kõrvalsaadustega kaasaantud kaubadokumentide koopiad.
Arvestust või kaubadokumentide koopiaid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat.
Viimati uuendatud 13.04.2026
