Kartuli-ringmädanik

Kartuli-ringmädanik on ohtlik kartulihaigus. Haigus võib põhjustada suurt saagikadu, mis tuleneb taimede maapealsete osade närbumisest ning kartulimugulate mädanemisest.

Kartuli-ringmädanikku põhjustab bakter nimega Clavibacter sepedonicus. Tegemist Euroopa Liidus ohtliku ehk karantiinse taimekahjustajaga, mille avastamisel tuleb rakendada kohustuslikke tõrjemeetmeid.

Küsimused-vastused haigusest üldisemalt

Kartuli-ringmädanik on ohtlik kartulihaigus, mida põhjustab bakter Clavibacter sepedonicus. Haigus võib põhjustada suurt saagikadu, sest taimede maapealsed osad närbuvad ja kartulimugulad mädanevad. Tegemist on ohtliku ehk karantiinse taimekahjustajaga, mille avastamisel tuleb haigust tõrjuma asuda. Haigus kandub edasi peamiselt nakatunud mugulate, saastunud taara ja tehnikaga.

Nakatunud taimedel esinevad sümptomid võivad varieeruda, sest need ilmnevad tavaliselt alles kasvuperioodi lõpus ja meenutavad teisi haigusi või põuakahjustusi. Haige kartulitaime lehed närbuvad, rulluvad ülespoole ja muutuvad haiguse arenedes heledamaks ja tuhmimaks, lõpuks pruuniks ning nekrootiliseks.

Taimehaiguse sümptomid avalduvad tugevamini kuumade ja kuivade ilmade korral. Nakatunud kartul võib olla ka täiesti ilma nähtavate haigustunnusteta, mistõttu saab haiguse usaldusväärselt kinnitada vaid laborianalüüsiga.

Bakter kahjustab kartulitaime juhtkudesid, takistades vee liikumist taimes. Selle tagajärjel võivad taimed närbuda, saak väheneda ning mugulad mädaneda. Osa nakatunud mugulaid võivad näida väliselt tervena, kuid olla siiski nakkuse edasikandjateks.

Haigust tekitav bakter üldjuhul põllu peal mullas talve üle ei ela. Küll aga võib bakter säilida põllule jäänud nakatunud kartulimugulates ja taimejäänustes ning isekasvanud kartulitaimedes. Seetõttu tuleb saastunud põllul mitu aastat kartulikasvatust piirata ja kõik isekasvanud kartulitaimed kõrvaldada.

Küsimused-vastused saastumise korral

Saastunud kartulit ei tohi maha panna ega tavapärasel viisil turustada. See tuleb hävitada või käidelda PTA kontrolli all muul lubatud viisil, mis välistab haigustekitaja leviku. Näiteks võib olla lubatud põletamine, kuumtöötlemine loomasöödaks või tööstuslik töötlemine.

Kartuli nõuetekohase kõrvaldamise või muu käitlemise korraldab üldjuhul tootja või kartuli eest vastutav ettevõtja PTA järelevalve all. Kulud kannab tavaliselt ettevõtja. PTA määrab kohustuslikud tõrjemeetmed ja kontrollib nende täitmist.

Ei, hävitamise tegevustega seotud kulusid ei hüvitata.

Jah, kartuli-ringmädaniku tõrjumiseks hävitatud kartuli väärtuse hüvitamiseks on ette nähtud riiklik toetus. Kartulitootja saab taotleda PRIA-lt hüvitist kuni 100% ulatuses hävitatud kartuli väärtusest, kui kartul on hävitatud Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel.

Saastunud põllule kehtib üks kahest tõrjerežiimist:  

  1. Esimese järgi ei tohi põllul kolmel järgmisel kasvuaastal kartulit kasvatada; neljandal aastal võib tingimuste täitmisel kasvatada üksnes tarbekartulit.  
  2. Teise järgi hoitakse põldu neli kasvuaastat mustkesas või püsirohumaana; viiendal aastal võib tingimuste täitmisel kasvatada ka seemnekartulit.  

Mõlema variandi korral tuleb kõrvaldada isekasvanud kartulitaimed, läbida ametlik kontroll ja analüüsida koristatud mugulaid. 

Ei, haiguse avastamine ei tähenda, et põllupidaja peab oma tegevuse lõpetama. Küll aga kaasnevad sellega piirangud, mis võivad kartulikasvatust mitmeks aastaks mõjutada.

Saastunuks tunnistatud põllul ei tohi vähemalt kolmel järgneval aastal kartulit kasvatada, kuid seal võib teatud tingimustel kasvatada teisi põllukultuure. Ettevõtte teistel põldudel võib kartulikasvatus jätkuda, kui järgitakse kehtestatud nõudeid ja PTA määratud tõrjemeetmeid.

Piirangute eesmärk on haigustekitajast vabaneda ja takistada selle levikut teistele põldudele. 

Saastumiskahtlus tähendab, et kartulis või tootmiskohas ei ole haigust tingimata laboratoorselt kinnitatud, kuid see võis puutuda nakkusega kokku. Näiteks võidi kartulit hoida nakatunud kartuliga samas hoidlas või käidelda samade puhastamata seadmetega. Sellist kartulit ei tohi seemnekartulina kasutada, kuid lubatud on näiteks toidukartulina turustamine või tööstuslikult töötlemine. 

Oleneb, kas PTA tunnistab põllu või seal kasvatatud kartuli saastunuks või saastumiskahtlaseks. Naaberpõldudele automaatselt piiranguid ei seata.

PTA hindab nakkuse võimalikku levikut, arvestades põldude lähedust, kasutatud seemnekartulit, ühiseid masinaid ja muid kokkupuuteid. Vajadusel kontrollib PTA järgnevatel aastatel ka haiguskolde lähedal asuvaid põlde.

Näide haigestunud kartulist

Viimati uuendatud 27.10.2026

open graph imagesearch block image