Info kasutuspiirangute kohta leiab toote infolehelt ning taimekaitsevahendite registrist.
NB! Taimekaitsevahendi ohutuks kasutamiseks tuleb järgida alati täpselt kasutamise nõudeid!
Taimekaitsevahendi kasutamist piirab veeseaduses §118 (1) sätestatud veekaitsevöönd. Selle ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on:
- Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit;
- teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandus-süsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel – 10 meetrit;
- peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – 1 meeter.
Kehtiva veekaitsevööndi ulatust konkreetse veekogu osas on võimalik kontrollida Maa-ameti geoportaali „Põllumajanduse veekaitsepiirangud“ kaardirakendusest.
Oluline on teada, et taimekaitsevahendi kasutamine veekaitsevööndis ei ole lubatud.
Lisaks veekaitsevööndile tuleb iga konkreetse toote puhul järgida ka Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kehtestatud puhvervööndit veekogudest. See seatakse veetaimede, vetikate, veeselgrootute ja kalade kaitseks, arvestades taimekaitsevahendi ökotoksikoloogilisi ja keskkonnas leviku omadusi. Puhvervööndit tuleb hoida veekogu süvendi servast (veekogu definitsiooni leiab veeseaduse § 3). Mõnede toodete puhul on võimalus puhvervööndi laiust vähendada, kasutades triivi vähendavaid otsakuid. Täpsemad juhised leiad allpool.
Pane tähele!
- Sõltuvalt konkreetse taimekaitsevahendi ökotoksikoloogilistest ja keskkonnas leviku omadustest võib puhvervöönd veekogudest veeorganismide kaitsmiseks olla suurem kui veeseaduses kehtestatud veekaitsevööndi ulatus. Sellisel juhul tuleb järgida taimekaitsevahendi märgistusel toodud puhvervööndi laiust kui kõige rangemat, mis tagaks keskkonna piisava kaitse.
- Kui toote infolehel puudub puhvervööndi kasutamise nõue või see on väiksem kui veekogule kehtiv veekaitsevöönd, tuleb järgida viimast.
- Paagisegude pritsimisel tuleb järgida kasutatud toodete piirangute hulgas kõige laiemat puhvervööndit.
Hoiatuslause üldkuju näide:
SPe 3 Veeorganismide kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist _ meetrit pinnaveekogudest.
Eesti territooriumi põhjaveekihid on kaitstuse järgi jaotatud kaitsmata, nõrgalt, keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega aladeks (Eesti põhjavee kaitstuse kaart). Tulenevalt veeseadusest kehtib kõigile taimekaitsevahenditele kasutamise keeld allikate ja karstilehtrite ümbruses 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast. Nitraaditundlikul alal on taimekaitsevahendi kasutamine keelatud oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast.
Taimekaitse riskihindamisel tuvastatud leostumise ohust lähtudes võib rakendada kasutuspiiranguid, mis vähendavad kergesti leostuvate taimekaitsevahendite ja nende lagunemissaaduste riski sattuda põhjavette ja seeläbi ka joogivette. Näiteks võib piirata tootes sisalduvate ainete kasutamise sagedust ja/või pritsimise aega kasutataval maa-alal.
Hoiatuslausete üldkuju näited:
SPe1 Põhjavee kaitsmiseks mitte kasutada seda või ükskõik millist muud vahendit, mis sisaldab (määratletud toimeaine või aine klass) rohkem kui (aja periood või määratletud sagedus).
Näiteks: Põhjavee kaitsmiseks mitte kasutada seda või ükskõik millist muud vahendit, mis sisaldab metasakloori, rohkem kui 750 g metasakloori hektari kohta samal põllul kolme aasta jooksul.
SPe 2 Põhjavee kaitsmiseks mitte kasutada (määratletud pinnasetüüp või olukord).
Näiteks: Põhjavee kaitsmiseks mitte kasutada nitraaditundlikul alal.
Seatakse põlluäärsete taimede ja putukate kaitseks. Puhvervööndit tuleb hoida põllumajanduses mittekasutatavast maast. Mõnede toodete puhul on võimalus puhvervööndi laiust vähendada, kasutades triivi vähendavaid otsakuid (täpsemad juhised allpool).
Pane tähele!
- Paagisegude pritsimisel tuleb järgida kasutatud toodete piirangute hulgas kõige laiemat puhvervööndit.
Hoiatuslause üldkuju näide:
SPe 3 Mittesihtmärktaimede/mittesihtmärklülijalgsete kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist _ meetrit põllumajanduses mittekasutatavast maast.
Seatakse kõrvaliste isikute ja elanike kaitseks. Puhvervööndit tuleb hoida kas elamurajoonidest, avalikest kohtadest, teedest või avalikest asutustest. Samuti võib sõltuvalt taimekaitsevahendi riskihindamise tulemustest olla keelatud selle kasutamine avalikes parkides ja aedades, spordi- ja puhkealadel, koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses.
Lisainfona soovitame lugeda ka artiklit “Mida peaks teadma põllul tehtavatest taimekaitsetöödest?”
Hoiatuslause üldkuju:
Kõrvaliste isikute ja elanike kaitsmiseks kasutada triivi vähendavaid otsakuid (vähemalt 50%) või pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist vähemalt _ meetrit elurajoonidest ja avalikest kohtadest, teedest ja avalikest asutustest.
Mesilaste kaitseks on Eestis kehtestatud üldine õitsvate taimede (sh põllus leiduvate umbrohtude) taimekaitsevahenditega pritsimise keeld. Sellele saab erandeid taotleda vaid ohutu kasutamise põhjalikul tõendamisel. Lisaks on võimalik piirata taimekaitsevahendi kasutamise aega, et vältida kasutust mesilaste aktiivse korje ajal vahemikus 05:00 kuni 22:00.
Hoiatuslause üldkuju: SPe 8 Mesilastele ohtlik/ Mesilaste ning muude tolmeldavate putukate kaitsmiseks mitte kasutada põllumajanduskultuuride ega umbrohtude õitsemise ajal/ Kasutamine on lubatud ajavahemikus 22:00-05:00
Imetajate ja lindude kaitseks võib olla vajalik seada piiranguid puhitud seemnete käitlemisele, näiteks seemnete mullaga katmisele või maha pillatud seemnete kokku kogumisele.
Hoiatuslausete üldkuju:
SPe 5 Lindude ja metsloomade kaitsmiseks peavad puhitud seemned olema peale külvi täielikult mullaga kaetud. Tagada, et puhitud seemned oleksid mullaga täielikult kaetud ka ridade lõpus.
SPe 6 Lindude ja metsloomade kaitsmiseks kõrvaldada maha valgunud puhitud seemned.
Mullaorganismide kaitseks võib seada piiranguid toote järjestikustel aastatel kasutamisele, kuna teatud toimeainete iga-aastane kasutamine võib olla ohtlik.
Hoiatuslause üldkuju: SPe 1 Mullaorganismide kaitsmiseks mitte kasutada seda või ükskõik millist muud vahendit, mis sisaldab (määratleda vastavalt toimeaine või aine klass) rohkem kui (periood või määratletav sagedus).
Triivi vähendavad otsakud
Nii puhvervööndite kui ka triivi vähendava tehnoloogia kasutamise eesmärgiks on vähendada taimekaitsevahendi kandumist soovitud alast väljapoole. Triivi vähendavate otsakute kasutamine annab võimaluse väiksema puhvri kasutamiseks ning võimaldab samal ajal ka vähendada taimekaitsevahendi kadusid ehk aitab tagada puhtamat keskkonda ümbruskonnas elavatele inimestele, sealhulgas taimekasvatajaile endile. Triivi vähendavaid otsakuid on lubatud puhvervööndi vähendamiseks kasutada, kui infolehel on vastav hoiatuslause või tabel. Puhvervööndi vähendamiseks on lubatud kasutada ainult PTA otsakute nimekirjades olevaid otsakuid, mille triivikindlus nõutud protsendini on ametlikult katseliselt kinnitatud (näiteks Julius Kühni Instituudis Saksamaal).
Puhvervööndi vähendamise võimalus ei tähenda, et veeseadusest tulenevat veekaitsevööndit võib vähendada. Näiteks võib taimekaitsevahendi infolehel olla võimaldatud 90% triivi vähendavaid otsakuid kasutades hoida 20 meetri asemel 5 meetrist puhvervööndit. Kui aga on tegu üle kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga peakraaviga või maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekoguga, tuleb veeseaduse tõttu siiski hoida pritsimisvaba veekaitsevööndit 10 meetrit. Teised veekogu tüübist tulenevad veekaitsevööndi nõuded on välja toodud veeseadus §118 (1).
Sobivate otsakute nimekirjad:
Tabelites on välja toodud rõhu vahemikud, mida otsaku mudelite puhul võib soovitava triivi vähendava mõju (50%, 75% või 90%) saavutamiseks kasutada. Otsaku mudelit ja rõhu vahemikku teades on võimalik vastavalt otsaku infolehel leiduvale teabele valida sobiv pritsimiskogus (l/ha) ning sellest tulenev sõidukiirus.
Uusi otsakuid lisatakse nimekirja kord aastas vastavalt taimekaitseseadmete edasimüüjate esitatud ettepanekutele. Viimane nimekirja uuendus toimus 2026. aasta märtsis. 2027. aastal tuleb ettepanekud esitada hiljemalt 31. jaanuariks meiliaadressile [email protected]. PTA vaatab ettepanekud üle ja uuendab otsakute nimekirju 1. märtsiks.
Pane tähele!
- Otsakute kasutamine annab nõutud tulemuse ainult siis kui järgitakse nimekirjades esitatud kasutustingimusi.
- Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuulekiirus on üle 4 m/s.
- Põllukultuuride pritsimisel triivi vähendavate otsakutega:
- võib suurim sõidukiirus olla kuni 8 km/h, et saavutada triivi vähendavat efekti;
- on sobiv poomi kõrgus valdavalt 50 cm töödeldavast kultuurist või pinnast, mõningate nimekirjas välja toodud eranditega;
- peab põllukultuure triivi vähendavate otsakutega pritsima vähemalt 20 m ulatuses pritsitava ala servast, ülejäänud põllul ei ole triivi vähendavate otsakute kasutamine kohustuslik. Kui infolehel on lubatud kasutada kombinatsiooni puhvervööndist ja triivi vähendavatest otsakutest, tuleb arvestada, et puhvervöönd ei kuulu pritsitava ala hulka;
- määrab triivikindluse kõige madalama efektiga otsak poomil, kuid juhime tähelepanu, et määruse nr 51 „Taimekaitseseaduse korralise tehnilise kontrolli korra“ lisa 1 kohustab kasutajat veenduma, et otsakud oleks poomil sama tüüpi. Erandina sellele reeglile tuuakse välja ainult erifunktsiooni täitvad poomi ääreotsakuid (samaväärne „Taimekaitseseaduse korralise tehnilise kontrolli korra“ lisas 1 nimetatud lõpupihustitega).'
- Puude ja põõsaste pritsimisel triivi vähendavate otsakutega:
- on triivi vähendamise tingimuseks, et esimeste puu- või põõsarivide pritsimisel peab sulgema pritsitud alast väljapoole suunatud õhuvoolu. See tähendab, et esimeste puu- või põõsarivide pritsimisel ei tohi väljapoole suunas pritsida.
Korduma kippuvad küsimused
Kasutuspiirangud Eestis turul olevate taimekaitsevahendite kohta on leitavad toodete infolehtedelt ning taimekaitse registrist. Registris saab laiendatud otsingut kasutades valida kasutuspiirangutega taimekaitsevahendid. Kasutuspiirangud on andmebaasis tootel välja toodud iga kultuuri puhul eraldi ning ka klassifikatsiooni sälgus hoiatuslausete all.
Tabelites leiduvad otsakud on testitud Julius Kühni Instituudis Saksamaal. See tähendab, et nende triivi vähendav mõju on kindlatel tingimustel katseliselt tõestatud.
Soome Loodusressursside Keskuse katsete tulemused on näidanud, et tuuletriivi vähendavad otsakud ei vähenda herbitsiidide efektiivsust, ka kõrreliste tõrjel. Otsakute tootjate info alusel ei vähene ka fungitsiidide ega insektitsiidide efektiivsus. Triivi vähendavad otsakud on riskimaandamisemeetmena kasutusel ka paljudes teistes Euroopa Liidu riikides.
Veekaitsevööndid on kehtestanud Keskkonnaministeerium veeseaduses § 118.
Taimekaitsevahendile seatud täiendavad kasutuspiirangud, sh puhvervööndid kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet taimekaitsevahendi loas.
Puhvervööndi ulatus sõltub konkreetse taimekaitsevahendi ökotoksikoloogilistest ja keskkonnas leviku omadustest, mistõttu võib erinevatel taimekaitsevahenditel olla erinev puhvervöönd. Sõltuvalt taimekaitsevahendist võib puhvervööndi ulatus olla kas 5, 10, 15, 20, 25 või 30 meetrit. Puhvervööndi vähendamiseks või asendamiseks võidakse kasutada ka triivi vähendavaid otsakuid.
Puhvervööndi ulatuse seab taimekaitsevahendi märgistusel ohulause Spe3.
Spe3 Veeorganismide/mittesihtmärktaimede/mittesihtmärklülijalgsete kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist _ meetrit põllumajanduses mittekasutatavast maast/pinnaveekogudest.
Veekaitsevööndis on keelatud maaharimine, väetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine, aga ka sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine ning reoveesette kasutamine.
Kui taimekaitsevahendile on kehtestatud puhvervöönd, siis on keelatud selle taimekaitsevahendi kasutamine puhvervööndis. Küll aga ei ole puhvervööndis keelatud põllumaa kasutus, vaid põllumees peab jätma pritsimisvaba vööndi vastavalt puhvervööndi ulatusele taimekaitsevahendi märgistusel.
Sama toimeainega taimekaitsevahendid ei pruugi olla identsed. Esiteks võib erineda toimeaine kogus või eri toimeainete vahekord taimekaitsevahendites. Teiseks, veelgi olulisemaks erinevuseks, osutub aga taimekaitsevahendi täpne koostis, sest lisaks toimeainele sisaldavad taimekaitsevahendid erinevaid koostisaineid (abiained), mis määravad toote omadused ning võivad põhjustada erinevaid riske. Iga taimekaitsevahendit tuleb hinnata eraldi ning seetõttu võivad näiliselt sarnased tooted olla erinevate puhvervöönditega. Põhjus, miks aga sarnase koostisega taimekaitsevahendite piirangud erinevad, võib seisneda taimekaitsevahendite hindamise protseduuris. Taimekaitsevahendite hindamise süsteem on seoses teaduse arenguga pidevas muutumises. Seetõttu võib esineda olukordi, kus erinevate taimekaitsevahendite hindamiseks on olnud kättesaadav erinev alusandmestik ning sellest tulenevalt on ka kehtestatud erinevad piirangud taimekaitsevahenditele antud lubades. Samuti võivad sama toimeainega toodetel erineda kulunormid ja seetõttu on puhvervööndid erinevad. Palju sõltub ka sellest, millal on konkreetse taimekaitsevahendi turule lubamise taotlus esitatud ja milliseid andmeid loa valdaja on esitanud. Olulisim on ehk siinkohal märkida, et põhimõtted kogu Euroopa Liidus on ühtlustatud ja erinevatel taimekaitsevahenditel võibki olla üksteisest erinev puhvervöönd.
Viimati uuendatud 09.09.2026
