1. detsembrist 2022. a hakkas kehtima bioturvalisuse kava koostamise kohustus linnupidajatele, kes peavad üle 50 kodulinnu.
Bioturvalisuse kava on vabas vormis koostatud kirjalik dokument, mis aitab luua selge ja kontrollitava linde ohustavate taudide (nt lindude gripp, Newcastle´i haigus) ettevõttesse sissetoomise ja leviku vältimise süsteemi, seda vastavalt vajadusele hinnata ja ajakohastada.
Bioturvalisuse kavas tuleb kirjeldada bioturvameetmeid. Oluline on, et bioturvalisuse kavas kirjeldatud tegevused oleksid kirjas kas elektrooniliselt või paberkandjal ja toimuvad plaanipäraselt ning neid on võimalik kontrollida.
Bioturvalisuse kava hoolikas järgimine ja täitmise üle arvestuse pidamine annab linnupidajale kindlustunde, et ta on ka tegelikult teinud kõik oma lindude tervise ja heaolu tagamiseks.
Bioturvalisuse kava koostamise kohta selgituste andmiseks toimus 30.11.2022 Zoom’i keskkonnas infotund.
Infotunni slaidid:
Samuti on võimalik infotundi järele vaadata siit.
Tutvu ka allpool linnupidaja ABC-ga:
Linnuliigist ja pidamisviisist tulenevalt linnupidajal, kas tuleb või ei tule enne tegevusega alustamist esitada põllumajandusloomade registrile (PRIA) e-PRIA kaudu „Majandustegevusteade“ ning füüsilisest isikust loomapidajal „Loomapidamisega tegelemise teade“.
PRIA-le tuleb teade esitada linnupidajal, kes peab:
- kana, kalkunit, pärlkana, parti, hane, vutti, tuvi, faasanit, nurmkana ja/või jaanalindu;
- kodulindu, keda kasvatatakse või peetakse tehistingimustes:
- loomsete saaduste (liha, toidumunad, muud tooted) saamiseks,
- uluklinnuvarude taastootmiseks või
- kodulindude aretamiseks;
- tehistingimustes peetavat lindu, keda peetakse muul eesmärgil kui eelnevalt nimetatud, sealhulgas etenduste, võiduajamiste, näituste, võistluste, aretamise või müügi eesmärgil.
Teadet ei pea esitama kodumajapidamised, kus peetakse lemmikloomi mittekaubanduslikul isiklikul eesmärgil. Lemmikloomade all antud juhises mõistetakse linnuliikide isendeid, kes kuuluvad muudesse liikidesse kui kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, nurmkanad ja silerinnalised linnud (jaanalinnud).
Täpsemad juhised leiab: https://www.pria.ee/registrid/alustavale-loomapidajale
Kui loomapidaja või tegevuskoha registreerimisel esitatud andmed muutuvad, tuleb neist muudatustest teavitada PRIAt 5 tööpäeva jooksul.
Loomapidajal on kohustus teavitada põllumajandusloomade registrit kodulindude arvu muutusest kuu viimase kuupäeva seisuga järgneva kuu 5. kuupäevaks.
Loomade arvu teatamise teenuse leiab e-PRIAst valides: Registrid > Loomade register > Alusta uut taotlust > Tegevuskohas peetavate loomade arvu teatamine.
Kui enne pidi loomapidaja loomsete saaduste (liha, muna, suled) tootmise eesmärgil peetavate kodulindude kohta arvetust pidama, siis alates 21. aprillist 2021. a laienes arvestuskohustus loomapidajatele, kes peavad järgmisi linde:
- kana, kalkunit, pärlkana, parti, hane, vutti, tuvi, faasanit, nurmkana ja/või jaanalindu;
- kodulindu, keda kasvatatakse või peetakse tehistingimustes:
- loomsete saaduste (liha, toidumunad, muud tooted) saamiseks,
- uluklinnuvarude taastootmiseks või
- kodulindude aretamiseks;
- tehistingimustes peetavat lindu, keda peetakse muul eesmärgil kui eelnevalt nimetatud, sealhulgas etenduste, võiduajamiste, näituste, võistluste, aretamise või müügi eesmärgil.
Nimetatud linde pidavad loomapidajad peavad pidama ja säilitama arvestust, mis sisaldab järgmist teavet:
- Ettevõttes peetavate lindude liigid, kategooriad ja arv;
- Lindude liikumise andmed:
- Ettevõttesse liikunud lindude päritolukoha aadress ja päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, kui linnud on pärit teisest ettevõttest (Eestis PRIA registreerimisnumber);
- Ettevõttest välja liikunud lindude sihtkoha aadress ja sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, kui linnud kavatsetakse viia teise ettevõttesse (Eestis PRIA registreerimisnumber);
- Liikumise kuupäev;
- Lindude sünnikuupäev;
- Ettevõttes aset leidnud linnu surma, kadumise või tapmise kuupäev ja lindude arv;
- Bioturvameetmed, lindude tervise jälgimine, ravi, testide tulemused.
- Loomatervise ülevaatuse tulemused.
Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt. Arvestus tuleb säilitada vähemalt kolm aastat. Arvestus peab olema alati kättesaadav ja esitatav järelevalvet teostavale isikule.
Bioturvameetmete eesmärgiks on kaitsta linde loomataudide (nt lindude gripi, Newcastle´i haiguse) leviku eest.
Soovitav on planeerida ja kirja panna võimalikud ettevõtte bioturvameetmed võttes aluseks füüsilise kaitse meetmeid ja haldusmeetmeid.
Füüsilise kaitse meetmed on:
- asjakohasel juhul ala sulgemine, piirdetarade ehitamine, varjualuste ehitamine või võrguga piiramine;
- puhastamine, desinfektsioon ning putuka- ja näriliste tõrje.
Füüsilise kaitse meetmed on näiteks:
- kodulindude igasuguse kokkupuute metslindudega vältimine;
- metsloomade ja hulkuvate loomade ligipääsu linnupidamishoonesse takistamine
- käte pesemine ning riiete ja jalanõude vahetamine enne kodulindude juurde minemist;
- lindude pidamisala puhtana ja korras hoidmine ning pidevalt lindude söödajääkide eemaldamine;
- näriliste ja putukate tõrje korraldamine.
Haldusmeetmed on:
- lindude, toodete, sõidukite ja inimeste ettevõttesse sisenemise ja sealt väljumise korda;
- seadmete kasutamise korda;
- asjaomaseid riske arvestavaid liikumistingimusi;
- lindude või toodete ettevõttesse toomise tingimusi;
- äsja sisse toodud või haigete lindude karantiini, isoleerimist või eraldamist;
- surnud lindude ja muude loomsete kõrvalsaaduste ohutu kõrvaldamise süsteemi.
Haldusmeetmed on näiteks:
- sõidukite liikumise korraldamine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
- kõrvaliste isikute linnupidamishoonesse mitte lubamine;
- vajadusel karja juurde toodava linnu karjasolevatest loomadest eraldamine;
- haigete lindude tervetest eraldamine;
- sööda, allapanu ja muu materjali sellises kohas hoidmine, kus kokkupuude vee- ja metslindudega on välistatud;
- munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu teistel lindudel;
- haiguse kahtluse korral kohe veterinaararsti teavitamine, haigete lindude tervetest eraldamine;
- ebatavalise suremuse märkamisel sellest veterinaararsti teavitamine;
- välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel;
- tagamine, et kõiki neid nõudeid linnupidamise ettevõttes täidetakse ning nende täitmise selgitamine ja nõudmine kõigilt, kes loomadega tegelevad.
Munakana pidamise nõuded on leitavad siit.
Broileri pidamise nõuded on leitavad siit.
Lubatud veterinaarsed menetlused loomadel on:
- kastreerimine;
- steriliseerimine;
- nudistamine;
- sõrgade ja kapjade lõikamine;
- tätoveerimine ja mikrokiipimine;
- jahikoerte opereerimine;
- põrsaste silmhammaste lõikamine, kultide kihvade lühendamine;
- põrsaste saba lõikamine;
- pullidele ninarõnga panemine ning väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine;
- tibude nokkade lõikamine.
Nudistamise eesmärgiks on vähendada vigastusi mida loomad võivad teine teisele tekitada. Nudistamine peaks toimuma enne vasika 2 kuu vanuseks saamist, kõige parem on aeg kui hakatakse märkama sarvekühmu. Eelistada tuleks nudistamist termokauteri abil kohaliku tuimestuse all ning menetluse peab läbi viima väljaõppinud isik. Keemiliste ainetega nudistamine ei ole soovitatav.
Sarvede eemaldamine täiskasvanud veistel ei tohi olla rutiinne meetod, vaid kasutada üksikutel juhtudel tagamaks teiste loomade heaolu.
Põrsaste silmahammaste lõikamist, kuldi kihvade lühendamist ning sabade lõikamist on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral. Näiteks sabadesöömist põrsaste hulgas kutsub esile eelkõige stress, mis on põhjustatud halbadest söötmis- ja pidamistingimustest. Probleemi lahendamist tulekski kõigepealt alustada loomade heaolu parendamisest.
Sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks võib lõigata tibude nokki vastavate oskustega isik alla 10 päeva vanuste kanade puhul. Jällegi tuleks tähelepanu pöörata söötmis- ja pidamistingimustele, sest loomade hea heaolu tagamisel esineb seda käitumishälvet lindude seas tunduvalt vähem.
Loomade kastreerimisel ja steriliseerimisel tuleks kaalutleda selle vajalikkust ning leida meetod, mis on kõige sobivam antud loomaliigi jaoks. Kasutada ei tohi kastreerimisel kummirõngaid, kuna see meetod põhjustab loomadele pikemaajalist ning kestvat valu.
Sööt peab olema ohutu, et oleks välistatud nii loomade kui inimeste haigestumine ning riskid keskkonnale. Sööda ohutusel ja kvaliteedil on otsene mõju ka loomsetele saadustele (liha, piim, munad jm).
Sööt võib sisaldada ainult lubatud söödalisandeid (näiteks vitamiine, mineraalained), mille ohutus on EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) poolt hinnatud ja mis on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.
Soovimatuid aineid (näiteks arseen, kaadmium, plii, dioksiin, aflatoksiinid jm) ei tohi olla söödas üle lubatud piirmäära. Soovimatute ainete loetelu on välja toodud soovimatute ainete määruses.
Keelatud ained, mida söödas ei tohi olla:
- fekaale, uriini, seedetrakti sisu;
- parkainega töödeldud nahku ega selle jäätmeid;
- taimekaitsevahendeid sisaldada võivaid seemneid ega muid taimseid paljundusmaterjale;
- puidukonservantidega töödeldud puitu sh saepuru;
- igasuguseid reovee jäätmeid;
- tahkeid olmejäätmeid (näiteks majapidamisjäätmeid);
- pakendeid ja nende osi;
- n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.
Söötmise keelud
Põllumajandusloomadele on keelatud sööta toitlustuse sektorist ja majapidamisest tekkivaid toidujäätmeid. Samuti on keelatud sööta loomale söödamaterjali, mis on saadud samalt loomaliigilt (kannibalism). Erand kehtib vaid karusloomade suhtes.
Mäletsejalistele (kitsed, lambad, veised) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine (näiteks kalajahu, verejahu jm), loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaati ja veretooteid. Erandina on lubatud vasikatele sööta kalajahu sisaldavat täispiimaasendajat.
Mittemäletsejalistele (sead, linnud) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt pärit verejahu (töödeldud loomne proteiin).
Vesiviljelusloomadele (kaladele, vähkidele) on keelatud anda sellist sööta, mis sisaldab mäletsejalistelt pärit töödeldud loomseid proteiine.
Lubatud loomset proteiini sisaldava sööda tootmise/söötmise luba vajab käitleja, kes:
- soovib toota turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine (näiteks kalajahu) sisaldavat sööta;
- peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta;
- peab mäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaasendajat;
- peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib toota lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejaliste loomadele.
Sööda jälgitavus
Sööda ja söödasse lisatavate koostisosade jälgitavus peab olema alati tagatud. See tähendab, et peab olema võimalik tõendada, kellelt sööt/sööda koostisosad saadud on, ja kellele seda edasi tarnitud on. Jälgitavuse tõendamiseks kasutatakse saatelehti ja arveid ning sellekohaseid andmeid (kellelt/kellele, mida, millal, kui palju) sisaldavat registrit.
Sööda käitlemisest teatamine
Loomapidaja, kes turustab loomadelt saadud loomseid saadusi (näiteks liha, muna, piima), ja/või toodab sööta oma loomadele (näiteks teeb heina, kasvatab teravilja jm) ja/või müüb teravilja, heina, silo, peab esitama majandustegevusteate.
Majandustegevusest teatamiseks tuleb esitada sellekohane vorm (vt allpool). Põllumajandus- ja Toiduametile.
Majandustegevusteate esitanud loomapidajate/söödakäitlejate andmed on leitavad "Riigi toidu ja sööda käitlejate registrist".
Erandina ei pea söödaregistris olema registreeritud loomapidaja, juhul kui
- loomadelt saadav toodang kasutatakse ära oma pere poolt;
- peetakse vaid selliseid loomi, keda ei tarvitata toiduks;
- loomadelt saadav toodangu kogus on väike ning see turustatakse ainult otse lõpptarbijatele.
Väike kogus on määratletud järgmiselt:
- lehma toorpiim kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
- kitse toorpiim kuni 20 kg päevas;
- ute toorpiim kuni 10 kg päevas;
- munad kuni 50 linnuga farmist;
- liha kuni 10 000 kodulinnult või kuni 3000 jäneseliselt või mõlema puhul kokku kuni 10 000 linnult/jäneseliselt aastas;
- kala kuni 100 kg päevas.
Lisaks kui eelnimetatud juhtudel jääb oma loomadele toodetud sööta üle, siis võib seda kuni 5 tonni aastas turustada kohalikele põllumajandustootjatele ilma söödaregistris registreerimise kohustuseta.
Sööda käitlemise ja hügieeni nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.
Loomapidaja peab pidama arvestust kodulindudele manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.
Arvestuses peavad kajastuma:
- selle rühma, kellele ravimeid/ravimsööta manustati, identifitseerimise andmed (näiteks: lindla 5. puuris asuvad linnud; vastavalt selleks eraldatud sektsioonis olevad linnud; kogu kari vms);
- kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja manustatud kogus;
- andmed ravimi väljastaja (veterinaararsti või apteegi) kohta;
- ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta;
- veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem;
- määratud keeluaeg.
Loomapidaja võib arvestust pidada kirjalikult või elektroonselt.
Põllumajanduslinnu müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral sellisel ajal, mil ravimite kasutamise tõttu kehtib keeluaeg, peab loomapidaja edastama sellega seonduvad andmed uuele loomapidajale.
Kodulinnul esinevad haigused on leitavad siin.
Newcastle haiguse vastane vaktsineerimine on vabatahtlik.
Vaktsineerimise viib läbi veterinaararst.
Enne vaktsineerimist koostab loomapidaja Newcastle’i haiguse vastase ennetava vaktsineerimise läbiviimiseks vaktsineerimise programmi ning esitab selle oma maakonna PTA esndusele heakskiitmiseks. Programmis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
- andmed ettevõtte või muu lindude pidamise koha kohta, kus ennetavat vaktsineerimist tahetakse teha (asukoht ja aadress);
- ennetavat vaktsineerimist tegeva ja vaktsiini kasutamise eest vastutava veterinaararsti nimi;
- kasutatava vaktsiini nimetus;
- vaktsiini säilitamise, kasutatud vaktsiini pudelite ja kasutamata jäänud vaktsiini kahjutustamise kord;
- jooksva aasta jooksul ettevõttesse või muusse lindude pidamise kohta võetavate lindude arv ja ennetava vaktsineerimise ajakava;
- ennetava vaktsineerimise skeem;
- ennetava vaktsineerimise tõhususe hindamiseks seireproovide võtmise ning nende laboratooriumisse saatmise ajakava.
Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimisel kasutatakse paramüksoviiruse-1 tüve nõrgestatud elusvaktsiini.
Vaktsineeritakse ainult kliiniliselt terveid linde.
Linde ei vaktsineerita munemisperioodil või kui munemisperioodi alguseni on jäänud vähem kui neli nädalat.
Informatsioon kodulinnu tapmise ja hukkamise kohta kohapeal on leitav siit.
Saadetava kodulindude partii kohta tuleb loomapidajal koostada ja partiiga kaasa anda toiduahela alane teatis.
Loomade veol tapamajja tuleb järgida nõudeid loomade vedamisele.
Tapamajja saatmisel tuleb loomapidajal sellekohaseid andmeid kajastada lindude kohta peetavas arvestuses.
Kodulindude või haudemunade viimisel teise liikmesriiki (kauplemisel) on esimeseks eeltingimuseks see, et karjale ega kohale (ehitis, piirkond jne), kust linnud või haudemunad välja viia kavatsetakse, ei oleks kehtestatud kauplemise keeldu ega kauplemist piiravat kitsendust. Samuti peab karjas olema läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega) ning vaktsineerimised vastavalt nõuetele. Kodulinnud, keda kavatsetakse teise liikmesriiki viia, peavad olema terved ning karjas olevatel lindudel ei tohi olla ühtegi nakkava loomataudi kliinilist tunnust.
Kodulindude ja haudemunadega peab kaasas olema kuni sihtkohani Põllumajandus- ja Toiduameti esinduse poolt väljastatud loomatervisesertifikaat. Sellele eelneva kliinilise läbivaatuse ja vajadusel ettevõttes hoitavate tervise- ja tootmisandmete sisaldavate dokumentide kontrolli teeb järelevalveametnik või volitatud veterinaararst sugu- ja produktiivlindude puhul 48 tundi enne veovahendile laadimist, tapalindude puhul veovahendile laadimisele eelneva 5 päeva jooksul, ööpäevaste tibude puhul 24 tundi jooksul enne lähetamist. Haudemunade puhul tehakse päritolu sugukarja kliiniline läbivaatus 72 tundi enne veovahendile laadimist.
Tapalindusid tohib viia teise liikmesriiki ettevõttest, kus neid on peetud alates koorumisest või vähemalt 21 päeva.
Sugu- ja produktiivlinde ning haudemunasid tohib viia teise liikmesriiki vaid tunnustatud ettevõttest. Sugu- ja produktiivlinnud peavad olema peetud selles ettevõttes vähemalt 6 nädalat või nende koorumisest alates (haudemunade puhul peavad need olema sugulindude karjast, mida on ettevõttes peetud vähemalt 6 nädalat).
Vähem kui 20 linnust või haudemunast koosneva saadetise korral peavad linnud (haudemunade puhul nende päritolu linnukari) peetud Euroopa Liidus alates koorumisest või vähemalt kolm kuud enne teise liikmesriiki saatmist. Karjas ei tohi esineda nakkava loomataudi kliinilisi tunnuseid, kari peab olema nõuetekohaselt vaktsineeritud ning karjale ega piirkonnale ei tohi olla kehtestatud kauplemise keeldu ega kitsendust. Linnud või haudemunade puhul nende päritolu linnukari peab olema uuritud Salmonella suhtes (linnud üks kuu ja haudemunad puhul kari kolme eelneva kuu jooksul enne teise liikmesriiki viimist).
Sugu- ja produktiivlindude puhul võib sihtriik kehtestada ka täiendavaid nõudmisi, kui selles riigis rakendatakse mõnda loomatauditõrje programmi, mida Eestis ei rakendata.
Samad nõuded kehtivad ka siis, kui kodulinde või haudemunasid soovitakse tuua teisest liikmesriigist Eestisse.
Euroopa Liidus on kodulindude ja haudemunadega kauplemise veterinaarnõuded kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/688.
Täpsemat lisainformatsiooni saab küsida tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse järelevalveametniku käest.
Kodulindude eksport
Kodulindude viimisel riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (ekspordil), on esimeseks eeltingimuseks see, et karjale ja piirkonnale, kust linnud välja viia kavatsetakse, ei tohi olla kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust. Teiseks peab olema karjas, kust loom välja viiakse, läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega) ning vaktsineerimised.
Nõuded eksportimisele kehtestab sihtriik. Olenevalt sihtriigi nõuetest viib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst läbi vajalikud veterinaarsed uuringud ning peale uuringutele järgnevat kliiniliselt läbivaatust karjas väljastatakse tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse poolt sellekohane loomatervishoiusertifikaat, mis peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani.
Kodulindude import
Nõuded (uuringud, menetlused, vaktsineerimised jm) kodulindude importimisele (see tähendab toomisele riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik) kehtestab sihtriigi pädev järelevalveasutus. Kindlasti ei tohi karjale ega piirkonnale, kust linnud tuua kavatsetakse, olla kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu või kitsendust.
Kodulindude impordi veterinaarnõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692.
Täpsemat lisainformatsiooni saab tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse järelevalveametniku käest.
Vaata ka rahvusvahelise kaubanduse alt.
Hukkunud või hädatapetud lindude korjused, kohapeal oma tarbeks tapetud lindudelt saadud ja inim- ega lemmikloomatoiduks mittekasutatavad osad ja muud loomsed kõrvalsaadused (sh suled) tuleb farmis hoida eraldi ja suletult ning lekkekindlates tingimustes. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustada farmist väljaviimiseni eraldi loomadest ja söödast ning selliselt, et sellele puudub juurdepääs nii kodu- kui metsloomadel, lindudel ja närilistel.
Loomsed kõrvalsaadused tuleb saata ettevõttesse, mis tegevusloa või majandustegevusteatise alusel tegutseb vastava kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega. Hukkunud või hädatapetud lindude korjused on lubatud saata vaid tegevusloaga töötlemisettevõttesse. Sõnnikut võib viia ka teise põllumajandusettevõttesse.
Farmist väljaviimisel peab loomsete kõrvalsaaduste vedajale kaasa andma kaubadokumendi, kus on kirjas loomsete kõrvalsaaduste kategooria tähis (nt hukkunud lindude korjused on II kategooria; suled on III kategooria; munad ja ärilistel eesmärkidel tapetud ööpäevased tibud on III kategooria), materjali kogus ning andmed farmi, loomsete kõrvalsaaduste vedaja ja sihtettevõtte kohta (nimi, aadress, tegevusloa või registreerimise number). Kaubadokumenti ei pea kaasa andma sõnnikuga, mida viiakse teise põllumajandusettevõttesse.
Loomapidaja peab pidama arvestust farmis tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kohta (sealhulgas kõrvaldamisele saadetud kogus, farmist väljaviimise kuupäev, vedaja ja sihtettevõtte andmed) või säilitama loomsete kõrvalsaadustega kaasaantud kaubadokumentide koopiad.
Arvestus või kaubadokumentide koopiad peavad olemas olema ja esitatavad vähemalt viimase kahe aasta kohta.
Viimati uuendatud 30.01.2025
