Lamba- ja kitsekasvatus

nfot lammaste ja kitsede haiguste, heaolu, söötmise, veo ja muude teemade kohta, mis on seotud lammaste ja/või kitsede pidamisega, leiad teemade kaupa allpool.

Lammaste ja/või kitsede pidamiseks peab loomapidaja kõigepealt olema registreeritud põllumajandusloomade registris (PRIAs).

Samuti peab olema PRIAs registreeritud lammaste või kitsede pidamiseks kasutatav hoone või rajatis või selleks piiritletud ala (ehitis). Taotluse vormid leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlus koos koopiaga isikut tõendavast dokumendist tuleb edastada PRIA maakondlikule teenindusbüroole. Võimalik on registreerimine teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu. Registrisse kantud ehitisele antakse registreerimise number.

Kui loomapidaja või ehitise registreerimisel esitatud andmed muutuvad, tuleb neist muudatustest teavitada PRIAt 7 päeva jooksul.

Kui loomade pidamiseks kasutatakse mitut lähestikku asuvat lauta, hoonet või ala, mida saab käsitleda ühtse kompleksina ning kus peetavad loomad moodustavad ühtse karja, on võimalik need registreerida ühe ehitisena. Selleks peab olema Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolek. Nõusoleku saamiseks tuleb loomapidajal esitada taotlus ja vastavad andmed (kaart ehitise moodustavate hoonete või alade kohta ning sel karja pidamise kirjelduse kohta) tegevuskohajärgse maakonna PTA esindusele.

Lammas ja kits on individuaalselt identifitseerimisele kuuluvad loomad.

Lammas või kits tuleb identifitseerida 6 kuu jooksul alates sündimisest või varem, kui loom viiakse enne selle aja möödumist teise karja või tapamajja. Põhimõte on selles, et märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Õigeaegse märgistamise eest vastutab loomapidaja.

Identifitseerimiseks loom märgistatakse paremasse kõrva kinnitatud kõrvamärgiga ning teise identifitseerimisvahendina kasutatakse vasakusse kõrva kinnitatud plastikust või elektroonilist kõrvamärki või tätoveeringut või kitsede puhul ka sõrgatsile kinnitatud tähistust. Identifitseerimisvahend kannab teavet kooditähise „EE“ ning kümnekohalise kordumatu registreerimisnumbri kohta.

Erandina piisab loomade, kes sündisid enne 10. juulit 2005. a, identifitseerimiseks ühest kõrvamärgist.

Teise liikmesriiki viimisel korral peab lammas või kits olema identifitseeritud paremasse kõrva kinnitatud kõrvamärgi ning vasakusse kõrva kinnitatud elektroonilise kõrvamärgiga.

Kitse kõrvamärk on punast värvi ja lamba kõrvamärk on kollast värvi ning neid väljastab Jõudluskontrolli Keskus ja need kinnitatakse looma kõrva vastavate tangidega.

Kui kõrvamärk ära kaob, peab loomapidaja teavitama sellest 2 päeva jooksul kirja või e-posti teel PRIAt. Seejärel väljastatakse Jõudluskontrolli Keskuse poolt uus sama registreerimisenumbriga kõrvamärk. Asenduskõrvamärk tuleb looma kõrva kinnitada seejärel 7 päeva jooksul.

Märgistamise järel tuleb loom registreerida põllumajandusloomade registris. Selleks tuleb täita taotlus ja esitada see PRIA maakondlikule teenindusbüroole. Taotluse vorm on leitav PRIA kodulehelt. Taotlus on võimalik esitada ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Kui registris olevad andmed muutuvad, tuleb nendest 7 päeva jooksul PRIAt teavitada. Registriandmete muutmise taotluse vormid leiab PRIA kodulehelt. Registriandmeid (looma märgistamine, esmakordne poegimine, tapmine, hukkumine, kadumine, liikumine Eesti siseselt, Eestist välja või Eestisse sissetoomine, asenduskõrvamärgid) saab muuta ka kliendiportaal e-PRIA kaudu.

Lambapidaja on kohustatud esitama tema poolt peetavate lammaste kohta andmed PRIA-le üks kord aastas. Andmed esitatakse alati 1. jaanuari seisuga järgnevalt ehitise kohta: utt-tallede arv; uttede arv; jäärade arv. Andmed tuleb esitada hiljemalt 15ndaks jaanuariks ning neid saab esitada ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Kitsepidaja on kohustatud esitama tema poolt peetavate kitsede kohta andmed PRIA-le üks kord aastas. Andmed esitatakse alati 1. jaanuari seisuga järgnevalt ehitise kohta: kits-tallede arv; kitsede arv; sikkude arv. Andmed tuleb esitada hiljemalt 15ndaks jaanuariks ning neid saab esitada ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Loomapidaja peab pidama arvestust (paberkandjal või elektrooniliselt) kõikide karjas olevate lammaste ja kitsede kohta.

Arvestusse tuleb kirjutada:

  • looma sünnikuupäev ja kõrvamärgi number;
  • ehitise registreerimisnumber, kus loom asub;
  • tõug/ristand või karva värvus;
  • looma karja toomise ja karjast välja minemise kuupäev;
  • looma karjast välja minemise põhjus – müük, liikumine ehitiste vahel, eksport, hukkumine, kadumine, hädatapmine, oma tarbeks tapmine, kontrolltapmine, loomataudi leviku tõkestamiseks tapmine;
  • looma liikumisel ühest karjast teise eelmise/uue loomapidaja nimi ja aadress ning ehitise number või looma importimise või eksportimise korral riik.

Arvestusse tuleb kanda andmed hiljemalt 3 päeva jooksul alates sündmusest (nt karja toomine või teise karja viimine, sündimine, märgistamine, hukkumine, tapmine, kadumine).

Andmeid looma kohta peab säilitama arvetuses vähemalt kolm aastat peale looma karjast väljaviimist, tapmist, hukkumist või kadumist. 

Arvestus peab olema alati kättesaadav ja esitatav järelevalve teostajale.

Lammaste ja kitsede arvestuse juures tuleb lisaks säilitada eelmise (1. jaanuari seisuga teostatud) loendamise tulemused (nt koopia PRIAle edastatud teatisest).

Bioohutusmeetmete eesmärk on karjas nakkushaiguste levimise vältimine.

Loomapidaja kohustused:

  • korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;
  • ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse;
  • ära luba välisriigist saabunud isikut loomapidamishoonesse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;
  • hoia vajadusel karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
  • hoia haige loom eraldi tervetest;
  • korralda sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;
  • korralda näriliste ja putukate tõrjet;
  • takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse;
  • taga, et kõiki neid nõudeid loomakasvatushoones täidetakse ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes loomadega tegelevad.

Lamba ja kitse pidamise nõuded on leitavad siit.

Lubatud veterinaarsed menetlused loomadel on:

  1. kastreerimine;
  2. steriliseerimine;
  3. nudistamine;
  4. sõrgade ja kapjade lõikamine;
  5. tätoveerimine ja mikrokiipimine;
  6. jahikoerte opereerimine;
  7. põrsaste silmhammaste lõikamine, kultide kihvade lühendamine;
  8. põrsaste saba lõikamine;
  9. pullidele ninarõnga panemine ning väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine;
  10. tibude nokkade lõikamine.

Nudistamise eesmärgiks on vähendada vigastusi mida loomad võivad teine teisele tekitada. Nudistamine peaks toimuma enne vasika 2 kuu vanuseks saamist, kõige parem on aeg kui hakatakse märkama sarvekühmu. Eelistada tuleks nudistamist termokauteri abil kohaliku tuimestuse all ning menetluse peab läbi viima väljaõppinud isik. Keemiliste ainetega nudistamine ei ole soovitatav.

Sarvede eemaldamine täiskasvanud veistel ei tohi olla rutiinne meetod, vaid kasutada üksikutel juhtudel tagamaks teiste loomade heaolu.

Põrsaste silmahammaste lõikamist, kuldi kihvade lühendamist ning sabade lõikamist on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides, kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral. Näiteks sabadesöömist põrsaste hulgas kutsub esile eelkõige stress, mis on põhjustatud halbadest söötmis- ja pidamistingimustest. Probleemi lahendamist tulekski kõigepealt alustada loomade heaolu parendamisest.

Sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks võib lõigata tibude nokki vastavate oskustega isik alla 10 päeva vanuste kanade puhul. Jällegi tuleks tähelepanu pöörata söötmis- ja pidamistingimustele, sest loomade hea heaolu tagamisel esineb seda käitumishälvet lindude seas tunduvalt vähem.

Loomade kastreerimisel ja steriliseerimisel tuleks kaalutleda selle vajalikkust ning leida meetod, mis on kõige sobivam antud loomaliigi jaoks. Kasutada ei tohi kastreerimisel kummirõngaid, kuna see meetod põhjustab loomadele pikemaajalist ning kestvat valu.

Looma suhtes lubamatud teod on välja toodud siin.

Sööt peab olema ohutu, et oleks välistatud nii loomade kui inimeste haigestumine ning riskid keskkonnale. Sööda ohutusel ja kvaliteedil on otsene mõju ka loomsetele saadustele (liha, piim, munad jm).

Sööt peab vastama tema kasutusotstarbele.

Sööt võib sisaldada ainult lubatud söödalisandeid (näiteks vitamiine, mineraalained), mille ohutus on EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) poolt hinnatud ja mis on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.

Soovimatuid aineid (näiteks arseen, kaadmium, plii, dioksiin, aflatoksiinid jm) ei tohi olla söödas üle lubatud piirmäära. Soovimatute ainete loetelu on välja toodud soovimatute ainete määruses.

Keelatud ained, mida söödas ei tohi olla:
  • fekaale, uriini, seedetrakti sisu;
  • parkainega töödeldud nahku ega selle jäätmeid;
  • taimekaitsevahendeid sisaldada võivaid seemneid ega muid taimseid paljundusmaterjale;
  • puidukonservantidega töödeldud puitu sh saepuru;
  • igasuguseid reovee jäätmeid;
  • tahkeid olmejäätmeid (näiteks majapidamisjäätmeid);
  • pakendeid ja nende osi;
  • n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.

Söötmise keelud

Põllumajandusloomadele on keelatud sööta toitlustuse sektorist ja majapidamisest tekkivaid toidujäätmeid.  Samuti on keelatud sööta loomale söödamaterjali, mis on saadud samalt loomaliigilt (kannibalism). Erand kehtib vaid karusloomade suhtes.

Mäletsejalistele (kitsed, lambad, veised) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine (näiteks kalajahu, verejahu jm), loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaati ja veretooteid. Erandina on lubatud vasikatele sööta kalajahu sisaldavat täispiimaasendajat.

Mittemäletsejalistele (sead, linnud) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt pärit verejahu (töödeldud loomne proteiin).

Vesiviljelusloomadele (kaladele, vähkidele) on keelatud anda sellist sööta, mis sisaldab mäletsejalistelt pärit töödeldud loomseid proteiine.

Lubatud loomset proteiini sisaldava sööda tootmise/söötmise luba  vajab käitleja, kes:

  • soovib toota turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine (näiteks kalajahu) sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaasendajat;
  • peab mäletsejalisi  ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib toota lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejaliste loomadele.

Sööda jälgitavus

Sööda ja söödasse lisatavate koostisosade jälgitavus peab olema alati tagatud. See tähendab, et peab olema võimalik tõendada, kellelt sööt/sööda koostisosad saadud on, ja kellele seda edasi tarnitud on. Jälgitavuse tõendamiseks kasutatakse saatelehti ja arveid ning sellekohaseid andmeid (kellelt/kellele, mida, millal, kui palju) sisaldavat registrit.

Sööda käitlemisest teatamine

Loomapidaja, kes turustab loomadelt saadud loomseid saadusi (näiteks liha, muna, piima), ja/või toodab sööta oma loomadele (näiteks teeb heina, kasvatab teravilja jm)  ja/või müüb teravilja, heina, silo, peab esitama majandustegevusteate.

Majandustegevusest teatamiseks tuleb esitada sellekohane vorm (vt allpool). Põllumajandus- ja Toiduametile.

Majandustegevusteate esitanud loomapidajate/söödakäitlejate andmed on leitavad "Riigi toidu ja sööda käitlejate registrist".

Erandina ei pea söödaregistris olema registreeritud loomapidaja, juhul kui
  • loomadelt saadav toodang kasutatakse ära oma pere poolt;
  • peetakse vaid selliseid loomi, keda ei tarvitata toiduks;
  • loomadelt saadav toodangu kogus on väike ning see turustatakse ainult otse lõpptarbijatele.
Väike kogus on määratletud järgmiselt:
  • lehma toorpiim kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
  • kitse toorpiim kuni 20 kg päevas;
  • ute toorpiim kuni 10 kg päevas;
  • munad kuni 50 linnuga farmist;
  • liha kuni 10 000 kodulinnult või kuni 3000 jäneseliselt või mõlema puhul kokku kuni 10 000 linnult/jäneseliselt aastas;
  • kala kuni 100 kg päevas.

Lisaks kui eelnimetatud juhtudel jääb oma loomadele toodetud sööta üle, siis võib seda kuni 5 tonni aastas turustada kohalikele põllumajandustootjatele ilma söödaregistris registreerimise kohustuseta.

Sööda käitlemise ja hügieeni nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.

Loomapidaja peab pidama arvestust lammastele/kitsedele manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.

Arvestuses peavad kajastuma:

  • looma kõrvamärgi number;
  • kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja manustatud kogus;
  • andmed ravimi väljastaja (veterinaararsti või apteegi) kohta;
  • ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta;
  • veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem;
  • määratud keeluaeg.

Loomapidaja võib arvestust pidada kirjalikult või elektroonselt. 

Põllumajanduslooma müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral keeluaja kehtides on loomapidaja kohustatud edastama keeluajaga seonduvad andmed uuele loomapidajale.

Lamba ja kitse haigused on leitavad siit.

Informatsioon veise tapmise ja hukkamise kohta kohapeal on leitav siit.

Kui lammas või kits saadetakse tapamajja, siis tuleb teavitada PRIAt sellest 7 päeva jooksul. Vormid teavitamiseks leiab PRIA kodulehelt. Andmete muutmise saab teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Loomadega koos peab tapamajja andma kaasa saadetava loomapartii kohta loomapidaja koostatud toiduahela alase teatise.

Teatise vormid

Loomade veol tapamajja tuleb järgida nõudeid loomade vedamisele.

Loomade viimisel karjast välja tapamajja tuleb seda kajastada loomapidaja loomade arvetuses.

Kui lammas või kits viiakse teise karja, siis tuleb teavitada PRIAt sellest 7 päeva jooksul. Vormid teavitamiseks leiab PRIA kodulehelt. Andmete muutmise saab teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Kui loomal on ravimite manustamise tõttu keeluaeg kehtestatud, peab sellekohase informatsiooni edastama uuele loomapidajale.

Uus loomapidaja peab samuti teavitama PRIAt registriandmete muutumisest. Vormid teavitamiseks leiab PRIA kodulehelt. Andmete muutmise saab teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Lamba/kitse karja toomisel või teise karja viimisel tuleb loomapidajal seda kajastada loomade kohta peetavas arvestuses.

Informatsioon lamba ja kitse veo kohta on leitav siit.

Elusloomade viimisel teise liikmesriiki (kauplemisel) on esimeseks eeltingimuseks see, et kohale (ehitis, piirkond jne), kust loom välja viia kavatsetakse, ei oleks kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust. Teiseks peab olema karjas, kust loom välja viiakse, läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega). Kindlasti peab lammas või kits olema identifitseeritud plastikust kõrvamärgiga paremas kõrvas ja elektroonse kõrvamärgiga vasakus kõrvas ning registreeritud PRIAs.

Nõuded eluslooma viimisele teise riiki kehtestab sihtriik. Nõuded sõltuvad kauplemise eesmärgist (aretus, tootmine, tapmine lihaks). Olenevalt sihtriigi nõuetest viiakse läbi vajalikud veterinaarsed uuringud. Kui peale kohustuslikke uuringuid on loom kliiniliselt läbi vaadatud, väljastatakse tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse poolt sellekohane loomatervisesertifikaat. Loomatervisesertifikaat kehtib 10 päeva alates selle väljastamisest ning see peab olema loomaga kaasas kuni sihtkohani.

PRIA-le tuleb teavitada looma viimisest teise liikmesriiki 7 päeva jooksul alates looma karjast väljaviimisest.

Samad nõuded kehtivad ka siis, kui loom soovitakse tuua teisest liikmesriigist Eestisse. Eestis on lammaste ja kitsedega kauplemise veterinaarnõuded kehtestatud põllumajandusministri määruses nr 109 „Veterinaarnõuded lammaste ja kitsedega kauplemisel“.

Täpsemat lisainformatsiooni saab tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse järelevalveametniku käest.

Vt ka rahvusvahelise kaubanduse alt.

Elusloomade viimisel riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (ekspordil), on esimeseks eeltingimuseks see, et kohale (ehitis, piirkond jne), kust loom välja viia kavatsetakse, ei oleks kehtestatud elusloomade väljaviimise keeldu ega piiravat kitsendust. Teiseks peab olema karjas, kust loom välja viiakse, läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega). Kindlasti peab lammas või kits olema identifitseeritud ning registreeritud PRIAs.

Nõuded looma eksportimisele kehtestab sihtriik. Olenevalt sihtriigi nõuetest viiakse läbi vajalikud veterinaarsed uuringud sh looma eraldihoidmine teistest loomades selleks ettenähtud ajaks (karantiin). Kui peale kohustuslikke uuringuid ja ettenähtud karantiini on loom kliiniliselt läbi vaadatud, väljastatakse tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse poolt sellekohane loomatervisesertifikaat, mis peab olema loomaga kaasas kuni sihtkohani.

PRIA-le tuleb teavitada eksportimisest 7 päeva jooksul alates looma karjast väljaviimisest.

Samad nõuded kehtivad ka siis, kui loom soovitakse tuua väljapool Euroopa Liitu asuvast riigist Eestisse (import). Veiste impordi veterinaarnõuded on kehtestatud põllumajandusministri määruses nr 24 „Imporditavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded".

Täpsemat lisainformatsiooni saab tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse järelevalveametniku käest.

Vaata ka rahvusvahelise kaubanduse alt.

Hukkunud või hädatapetud loomade korjused, kohapeal oma tarbeks tapmisel tekkinud ja inim- ega lemmikloomatoiduks mittekasutatavad osad ja muud loomsed kõrvalsaadused tuleb farmis hoida suletult (või suuremata loomakorjuste puhul vähemalt kaetult) ning lekkekindlates tingimustes. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustada farmist väljaviimiseni eraldi loomadest ja söödast ning selliselt, et sellele puudub juurdepääs nii kodu- kui metsloomadel, lindudel ja närilistel.

Loomsed kõrvalsaadused tuleb saata farmist edasisele käitlemisele ilma asjatu viivituseta.

Hukkunud looma korjust ja muid loomseid kõrvalsaadusi, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, tohib saata kõrvaldamisele ainult I kategooria töötlemisettevõttesse (AS Vireen). Muud loomsed kõrvalsaadused (nt looma oma tarbeks tapmisel tekkinud tapajäätmed) tuleb saata ettevõttesse, mis tegutseb tegevusloa või majandustegevusteatise alusel vastava katgeooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemise või kasutamisega.

Farmist väljaviimisel tuleb loomsete kõrvalsaadustega vedajale kaasa anda kaubadokument, kus on kirjas: 

  • surnud/tapetud looma kõrvamärgi number;
  • loomsete kõrvalsaaduste kategooria tähis;
  • materjali kogus;
  • farmi nimi, aadress ja ehitise number;
  • andmed loomsete kõrvalsaaduste vedaja kohta (nimi, aadress, tegevusloa/registreerimise number);
  • andmed sihtettevõtte kohta (nimi, aadress, tegevusloa/registreerimise number).

Loomapidaja peab pidama arvestust farmis tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kohta.

Arvetuses tuleb kajastada:

  • loomsete kõrvalsaaduste farmist väljaviimise kuupäev ja kogus;
  • andmed loomsete kõrvalsaaduste äravedaja kohta;
  • andmed ettevõtte kohta, kuhu loomsed kõrvalsaadused saadeti.

Arvestus võib pidada nii paberkandjal kui ka elektroonselt.

Eraldi arvestust ei pea pidama juhul, kui loomapidaja on säilitanud ja saab alati esitada järelevalvetoimingute teostajale kõik farmist väljaviidud loomsete kõrvalsaadustega kaasaantud kaubadokumentide koopiad.

Arvestust või kaubadokumentide koopiaid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat.

Lisainformatsioon loomsete kõrvalsaaduste kohta.

Viimati uuendatud 07.01.2021