Lindude haigused

Allpool on ülevaade lindude haigustest.

Salmonelloos on koduloomade ja –lindude nakkushaigus, mille alaägeda kulu korral tekib veremürgistus, pikaldasema kulu korral aga seedetrakti põletik, mõnikord ka liigesepõletikud ja kopsupõletik. Inimene haigestub salmonelloosi tavaliselt saastunud toiduainete vahendusel.
Salmonelloosi peiteaeg on 2-8 päeva ning sõltub linnu vastupanuvõimest ning haigustekitaja tõvestatavatest omadustest.

Haigus on levinud kogu maailmas, sh ka Eestis. Salmonelloosi puhul on tegemist zooootilise haigusega, ehk haigusega mis on loomadel ja inimestel ühine.

Haiguse levikuteed

Salmonelloosi tekitajad on keskkonnas laialt levinud. Haigust esineb sagedamini vabapidamisel peetavatel lindudel, kus keskkonna saastatuse mõju on suurem. Linnud võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud sööda ja joogi kaudu ning kokkupuutel haigete lindude roojaga.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Vaata lisaks „Kuidas satub salmonella farmi?“ ja „Mis on salmonelloos?“

Haigusele iseloomulikud tunnused

Pulloroos, tüüfus

  • haiguseid, mis on põhjustatud Salmonella Pullorum ja Salmonella Gallinarum poolt, nimetatakse pulloroos ning tüüfus. Pulloroos on peamiselt kuni kolmenädalastel tibudel veremürgistuse ja suure suremusega kulgev haigus. Vanematel lindudel on haigus krooniline ning kulgeb ilma kliiniliste tunnusteta. Haiged tibud kuhjuvad soojusallika ümber, ei söö, on uimased, väljaheide on vedel, suled päraku ümber on kaetud kuivanud väljaheidete korpadega.  Tüüfus on peamiselt noor- ja täiskasvanud lindude haigus, mis kulgeb kõhulahtisuse, uimasuse ja kurtumisega.

Paratüüfus

  • paratüüfuse tekitajad on mitmed Salmonella perekonna bakterid, peamistelt Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium. Raskemini põevad tibud ja noorlinnud, täiskasvanud on haiguse suhtes resistentsemad. Tibudel esinevat pulloroosi tüüfusest või paratüüfusest kliiniliste tunnuste alusel eristada ei ole võimalik.

Lindude nakkav nohu on lindude nakkushaigus, mida iseloomustab silma ja ülemiste hingamisteede põletik. Lindude nakkava nohu tekitaja on bakter Avibacterium paragallinarum.

Esineb mitmetel linnuliikidel  (kanad, kalkunid, pärlkanad). Vastuvõtlikud on kõigis vanustes linnud.
Tabandab ülemisi hingamisteid. Peiteperiood on 1-3 päeva. Haigus kestab tavaliselt 2-3 nädalat.  Haigus on tavaliselt ägeda, mõnikord kroonilise kuluga.  Krooniliselt haiged või kliiniliselt terved nakatanud linnud on haiguse reservuaariks.

Haigus on levinud peaaegu kõikjal maailmas. Ka Eestis on haigust diagnoositud.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Vaata lisaks ka Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kodulehelt.


Haigusele iseloomulikud tunnused

•    näo piirkonna tursed
•    mädased eritised silmast ja ninast
•    lokutite turse
•    turtsumine, hingeldus
•    isutus, kaalu kadu
•    munatoodangu langus 10-40%

Lindude infektsioosne bronhiit on kanaliste väga nakkav koronaviroos, mis iseloomustub tibudel hingamishäiretega ja ovogeneesi ehk munaraku arengu anomaaliaga täiskasvanud lindudel.


Haigus on laialdaselt levinud kogu maailmas kaasa arvatud Eestis.

Haiguse levikuteed

Haigusele on vastuvõtlikud kanad ja faasanid, olenemata vanusest, kuid kergeid respiratoorseid nähte on täheldatud ka inimestel.

Nakkust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud linnud, kes eritavad viirust nina- ja silmanõrega, väljaheidete ning munadega kolme kuu jooksul peale tervistumist. Viiruse levik karjas sõltub lindude immuunsusest, pidamistingimustest (farmi mikrokliimast, farmi ventilatsioonist, sööda kvaliteedist jmt), viiruse virulentsusest ning vaktsiini kasutusest. Vastuvõtlikumad on 20-30 päevased tibud, kellel puudub munakaudne passiivne immuunsus. Nakatumine toimub aerosoolide ja viirusega saastunud sööda vahendusel. Haiguse peiteperiood kestab 18-48 tundi. Sageli haigestuvad paari päeva vanused tibud.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Vaata lisaks ka Veterinaar- ja Todiulaboratooriumi kodulehelt.

Haigusele iseloomulikud tunnused

Eriti ilmekad on noortel tibudel (1-4 nädala vanustel), kellel on:
•    hingeldus,
•    loidus,
•    köha,
•    turtsumine,
•    aevastamine,
•    sooja otsides soojusallika lähedale „kuhjumine“,
•    ninast nõre eritumine, mis võib ninaavad ummistada.
•    Raskenenud hingamise tõttu ajavad linnud oma kaelad pikaks, tiivad laiali ja ahmivad avatud nokaga õhku.

Suremus on keskmiselt 25-30%, kuid võib ulatuda isegi 75%-ni.

Sageli võib infektsioosne bronhiit tüsistuda mitmesuguste bakternakkustega nagu näiteks kolibakterioos, salmonelloos või mükoplasmoos.

Vanematel lindudel on peamisteks haigustunnusteks loidus, munatoodangu langus (kuni poole võrra), ning linnud munevad deformeerunud õhukese koorega mune.

Haigete lindude raviks viirusesse toimivaid ravimeid ei ole. Haiguse ennetamiseks tuleb vältida haiguse karja toomist haigete või viirusekandjate lindudega. Vajadusel on turul saada elus- ja inaktiveeritud vaktsiinid, kuid ka vaktsineerimine ei pruugi anda 100% kaitset viirusesse nakatumise eest.

Mareki haigus on väga nakkav kanade ja kalkunite viirushaigus, mis iseloomustub jäsemete, saba ja kaela halvatuse, osalise või täieliku pimeduse, suure suremuse ja kasvajate tekkega.

Haigus on maailmas laialdaselt levinud. Haigust diagnoositakse ka Eestis.

Haiguse levikuteed

Nakkusallikaks on haiged linnud ja haiguse läbipõdenud linnud, kes eritavad viirust rooja ja hingamisteede nõrega. Peale haiguse läbipõdemist jäävad linnud viiruse kandjateks ja eritajateks kogu eluks. Nakkus võib levida ka viirusega saastunud joogivee, sööda, allapanu ja inventari vahendusel. Üheks viiruse leviku viisiks on veel suletolm, milles võib viirus kuid püsida. Väliskeskkonnas +4C juures püsib viirus kuni kaks nädalat, madalatel temperatuuridel võib viirus säilida pikka aega.

Haigete lindude ravi puudub. Haiguse profülaktikaks kasutatakse vaktsineerimist.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Vaata lisaks ka Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kodulehelt.

Haigusele iseloomulikud tunnused

Mareki haigusel eristatakse nelja vormi:

  • Klassikaline Mareki haigus, mille puhul tekivad närvisüsteemi kahjustused. Linnud lonkavad, tiivad ripuvad, kael on lõtv, tekivad lühiajalised paralüüsid. Suremus on kuni 10%.
  • Äge Mareki haigus, mille korral on suremus massiline. Linnud on isutud, neil on seedehäired, nende kaal langeb, langeb munatoodang ja neil tekivad paralüüsid. Lindude siseorganites on leitud kasvajalisi moodustisi.
  • Haiguse silma vormi korral täheldatakse silma lümfomatoosi. Linnud jäävad osaliselt või täielikult pimedaks. Silma pupill deformeerub, aheneb ja muutub kujult pirnjaks. Linnud ei reageeri valgusele.
  • Haiguse naha vormi korral on märgata sule folliikuli juures kuni 1 cm läbimõõduga kasvajad.

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud.

Haigus on levinud kõikjal maailmas. Igal  aastal  leitakse  lindude  gripi  viirust erinevates  Euroopa  riikides.

Haigustekitaja vastupanuvõime

Lindude gripi viirus säilib elujõulisena ka madalatel temperatuuridel. Näiteks lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4ºC püsida nakatamisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37ºC juures aga kuus päeva. Kõrgetel temperatuuridel viirus hävib (70ºC).
Viirus on tundlik enamlevinud desovahendite suhtes, nagu joodi ühendid, formaliin ja seebikivi.

Kas lindude gripp on inimesele nakkav?

Lindude seas enimlevinud viiruse tüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik. Lindude gripi viiruse tüvi H5N1 võib olla inimesele nakkav otsesel kokkupuutel haige linnuga (nt linnufarmide ja –turgude töötajad, lihatöötlejad).

Haiguse levikuteed

Lindude gripi viirust kannavad edasi üldjuhul veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde. Viirus levib väliskeskkonnas rooja ja hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla: lindude korjused ning loomsed saadused, sh munad, liha ja suled. Haigus levib kergesti inimese tegevuse tagajärjel, nt saastunud sööda ja esemete ning transpordivahendite kaudu.

Haigete lindude ravi puudub. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Vaata lisaks ka Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kodulehelt.

Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.ee

Haigusele iseloomulikud tunnused

Haiguse peiteperiood kestab 1-7 päeva. Kliinilised tunnused sõltuvad viiruse virulentsusest ja võivad varieeruda: 

  • palavik (44°C);
  • uimasus;
  • peapiirkonna turse;
  • tsüanootilised hari ja lokutid;
  • kõhulahtisus;
  • limas-mädane eritis ninast, 
  • hingeldamine; 
  • konjunktiviit; 
  • närvinähud (ataksia, maneežliikumine, krambid). 

Haigus võib tüsistuda bakteriaalse infektsiooniga.  Haigestumine ulatub 80-100 %-ni, suremus 10-90%-ni.

Soovitused linnupidajatele
  • pea linde sisetingimustes. Juhul kui  see ei ole võimalik, välista lindude kontakt vee- ja metslindudega,  kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
  • pea parte ja hanesid teistest kodulindudest eraldi;
  • hoia sööta, allapanu ja muud materjali sellises kohas, kus kokkupuude vee- ja metslindudega on välistatud;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse ega lindude pidamiseks piiritletud alale;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • korralda sõidukite liikumine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu teistel lindudel;
  • haiguse kahtluse korral teavita kohe veterinaararsti, eralda haiged linnud tervetest;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.
Ettevaatusabinõud kodanikule
  • Reisides ära too endaga kaasa lindude sulgi, mune, eluslinde ega linnulihatooteid.
  • Väldi otseseid kontakte lindudega.
  • Järgi hügieeninõudeid.

Newcastle´i haigus ehk lindude aasia katk on ägedalt kulgev nakkav lindude viirushaigus, mis iseloomustub kopsupõletiku, entsefaliidi, veritsuse ja suure suremusega.

Haigus on endeemiline mitmes riigis üle kogu maailma. Mõned Euroopa riigid on Newcastle´i haigusest vabad. Eestis ei ole viimasel ajal haigust diagnoositud.

Haiguse levikuteed

Viiruse ülekandjad kodulindudele võivad olla uluklinnud. Nakatise ülekandefaktoriteks on haigete lindude munad, suled, hädatapetud lindude rümbad, lindlate inventar, söödad, allapanu, joogivesi, talitajate riided ja jalanõud. Lindude nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Viirus levib haigete lindude munadega ja tungib arenevasse embrüosse.

Newcastle´i haiguse peiteaeg on 2-15 päeva, kliinilised tunnused sõltuvad viiruse tüvest, viiruse tõvestusvõimest, linnu liigist, vanusest ja ka linnu immuunseisundist. Noored linnud on viirusele vastuvõtlikumad.

Haigestumus võib ulatuda kuni 100%-ni, suremus 60-90%-ni. Viirus võib püsida ka immuunsete ja täiskasvanud lindude organismis ning haigus võib muutuda statsionaarseks.

Haiguse levik linnukarjas on väga kiire.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Vaata lisaks ka Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kodulehelt.

Newcastle´i haiguse vastu vaktsineerimise kohta vaata siit.

Haigusele iseloomulikud tunnused
  • Kopsunähud – hingeldamine, köha, aevastamine
  • Närvinähud – lihaste värinad, tiibade ja jäsemete halvatus, kaela kõverdumine, krambid, ringliikumine ja täielik halvatus
  • Seedetrakti nähud – kõhulahtisus, isutus
  • Munatoodangu langus või lakkamine. Munadel ebanormaalne kuju, värvus, koor ning vesine munavalge.

Newcastle´i haigus ja lindude gripp on sarnased haigused, seetõttu tuleb diagnoos täpsustada laboris tekitaja isoleerimisega.

Soovitused linnupidajatele
  • ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
  • aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
  • eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Ettevaatusabinõuna soovitame hoida linde suletud hoonetes. Juhul kui linde peetakse väljas, tuleb välistada kontakt uluklindudega. Selleks tuleb kasutada lindude pidamisel välistingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala ning katusealust söötmis- ja jootmiskohta.

Viimati uuendatud 17.02.2021