Loomataudide tõrje

Loomatauditõrjeks rakendatavate meetmete eesmärgiks on ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimest loomade kaudu levivate haiguste eest. Nende meetmete üheks oluliseks alustalaks on loomatauditõrje eeskirjad.

Loomatauditõrje eeskirjad

Loomatauditõrje eeskirjades sätestatakse tegutsemisjuhised erinevate loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks.
Loomatauditõrje eeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõigile loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele.
Loomatauditõrje eeskirjad kehtestab põllumajandusminister.

Loomatauditõrje situatsiooniplaan

Loomatauditõrje situatsioonplaan (vt allpool) on eriti ohtlike loomataudide puhkemisel rakendatav tõrjemeetmete täpsustatud kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks. Kui järelevalveasutuse hinnangul on vajalik, siis koostatakse ja rakendatakse situatsioonplaani ka eriti ohtlike loomataudide nimekirjas nimetamata loomataudi likvideerimiseks.
Situatsioonplaani koostab ning selle tegelikkusele vastavuse eest vastutab PTA.

Situatsioonplaan sisaldab:

  • tegevusi riikliku loomatauditõrje komisjoni moodustamise kohta ja kohalike loomatauditõrje komisjonide nimekirju;
  • üksikasjalikku informatsiooni loomatauditõrjes osalevate isikute (sealhulgas nende kvalifikatsiooni ja kohustuste) kohta;
  • infot kontakteerumisvõimaluste ja vajaliku varustuse ja materjali kohta;
  • üksikasjalikke juhiseid loomataudi kahtluse või loomataudi puhkemise korral tegutsemiseks (sh loomakorjuste kõrvaldamiseks);
  • õppeprogramme;
  • infot laborite ja nende võimaluste/valmisoleku ning proovide kiire transpordi võimaluste kohta laboratooriumisse;
  • teavet konkreetsete loomataudide tõrjeks vajaminevate vaktsiinide koguste ja nende hankeallikate kohta;
  • erinevate ametiasutuste loomataudi likvideerimisalase koostöö põhimõtteid.

Tõrje tegevusjuhendid

Tõrje tegevusjuhendid koostatakse ja kinnitatakse PTA poolt. Need sisaldavad üldjuhiseid konkreetse haiguskahtluse puhul sh proovide võtmiseks ja laboratooriumisse saatmiseks ning haigusest teavitamiseks; tegevusjuhiseid haiguskoldes (karantiini ning ohustatud ja järelvalvetsooni kehtestamist, olukorrale üldhinnangu andmist, loomade surmamist, rümpade ja saastunud materjali hävitamist, sanitaarmeetmeid, tingimusi hoonete taasasustamisel jms); tegevusjuhiseid järelevalvetsoonis (hinnanguid piirkonna loomapidamisettevõtetele; järelevalvetsoonis kehtivad kitsendusi); infot erakorralise vaktsineerimise kohta jms.

Tõrje tegevusjuhendid ja nende lisad on leitavad siit.

Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamine

Loomapidajale hüvitatakse loomataudi tõrjega seoses tekkinud järgmine kahju (taudikahju):

  • ettekirjutuse alusel tapetud (sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud) looma väärtus;
  • ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade väärtus.

Kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve vahenditest.

    Kahju hüvitatakse järgmiste nimetatud loomataudide tõrje korral:

    • hobuste aafrika katk
    • Venezuela hobuste viiruslik entsefalomüeliit
    • kõrge patogeensusega lindude gripp
    • lammaste ja kitsede rõuged
    • lammaste katarraalne palavik
    • Newcastle'i haigus e lindude aasia katk
    • nodulaarne dermatiit
    • Rift Valley palavik
    • sigade aafrika katk
    • sigade klassikaline katk
    • sigade vesikulaarhaigus
    • suu- ja sõrataud
    • veiste katk
    • veiste kontagioosne pleuropneumoonia
    • vesikulaarne stomatiit
    • väikemäletsejaliste katk
    • veiste brutselloos
    • veiste tuberkuloos
    • veiste enzootiline leukoos
    • lammaste-kitsede brutselloos (B. melitensis)
    • siberi katk
    • marutaud
    • transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad (TSE)
    • madala patogeensusega lindude gripp

    Taudikahju suurus määratakse järgmiselt:

    • looma ( väljaarvatud aretuslooma) arvestuslik väärtus;
    • aretuslooma puhul eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus;
    • seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade puhul nende tegelik väärtus.

    Loomapidajal tuleb esitada taudikahjutoetuse saamiseks PTA-le taotlus kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel looma tapmise päevast arvates. Taotlusele tuleb juurde lisada kahju suurust tõendavad dokumendid.

    PTA vaatab taotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust asjakohaste dokumentide ja andmekogude alusel. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustakse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Kui taotlus rahuldatakse, siis esitab PTA kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates maaeluministrile andmed Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise vajaduse kohta koos üksikasjaliku arvestuse ja asjakohase eelarvega ning põhjendusega raha kasutamise kohta.

    Maaeluministeerium edastab nende andmete põhjal Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist loomatauditõrjel tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetuse maksmiseks.

    Loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses.

    Erinevate ohtude ja riskide hindamiseks koostatakse hädaolukorra riskianalüüse, et hinnata, millised sündmused võivad edasi areneda hädaolukorraks ja millised mitte. Hindamise käigus analüüsitakse samuti valmisolekut ja võimeid, et kaardistada olulised puudused ning planeerida meetmeid nende kaotamiseks või vähendamiseks. Põllumajandus- ja Toiduamet koostab hädaolukorra riskianalüüsi loomataudidele.

    Iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta koostatakse riskiankeet, mis on riskianalüüsi osa.

    Viimati uuendatud 08.02.2021