Mesilaste haigused

Allpool on ülevaade mesilaste haigustest.

Varroatoosi põhjustab lest Varroa destructor. Enesekaitseks (väljaspool hauet) tungib varroa lest mesilase tagakeha loogete vahele, kus mesilasel on teda raske eemaldada. Lest võib olla viiruste (nt deformeerunud tiibade viirus, äge paralüüsi viirus) kandja.

Haigus on levinud üle kogu maailma välja arvatud Austraalias. Haigus on ka Eestis väga levinud.

Haigusele iseloomulikud tunnused

Täiskasvanud mesilastel:

  • deformeerunud ja/või atrofeerunud tiibadega mesilased
  • varroa lestad mesilastel
  • väikese kõhuga mesilased

Haudmel:

  • vastsete või nukkude kannibalism
  • “täpiline” haudmemuster / mosaiikne haue / ebaühtlane (auguline) haue
  • deformeerunud tiibadega surnud mesilased / surnud nukud / surnud arengujärgus mesilased  (ainult pea on arenenud ning keel ripub välja)
  • parasiitide olemasolu (pruunid täiskasvanud emased, valged noorvormid)
  • haudmekaanetis  väikeste aukudega
  • helepruunid kuni pruunid surnud vastsed (puudub ameerika haudmemädanikule iseloomulik venivus)
  • kuivanud surnud vastsed

Täpsemalt ja pikemalt saab varroatoosist ning varroalesta tõrjest lugeda väljaandest „Varroos. Turvaline strateegia“.

Euroopa haudmemädanik on meemesilaste haudmehaigus.
Seda põhjustab eoseid mittemoodustav bakter Melissococcus plutonius. Teisese haigustekitajana esinevad Paenibacillus alvei ja Enterococcus faecalis.
Haigus levib suve esimesel poolel ja haiguse ilmnemist soodustavad ilmade jahenemine ja sööda vähesus.
Haigus on levinud kõikjal maailmas.

Haigusele iseloomulikud tunnused
  • “täpiline” haudmemuster / mosaiikne haue / ebaühtlane (auguline) haue
  • kössi vajunud vastsed
  • vastsed on kollakast pruuni värvuseni (tavaliselt lahtistes kärjekannudes)
  • kannukaantes on augud
  • vastsetel on äädika või mädanemise lõhn

Nosematoosi põhjustavad mikrosporiidid, Nosema apis ja Nosema ceranae. Nad moodustavad spoore, mis on keskkonnamõjude suhtes resistentsed. Nosematoos on täiskasvanud mesilaste seedetrakti haigus, mis põhjustab varakevadel kõhulahtisust.

Haigus on levinud Euroopas, kaasa arvatud Eestis.

Haigusele iseloomulikud tunnused
  • taru ees on surnud mesilased
  • roomavad mesilased, mesilased klammerduvad rohukõrte külge
  • mesilastel kõhulahtisus
  • taru seest või väljast roojaga määrdunud Nosema apis  tabanduse puhul
  • mesilaste kadu
Bioohutusmeetmed haiguse ennetamiseks
  • taruhügieeni tõstmine ja mesilasperede vastupanuvõime hoidmine;
  • vanad kärjed vahetatakse regulaarselt uute vastu ja määrdunud kärjed sulatatakse;
  • mesilaspered kasvatatakse tugevateks ja mesila paigutatakse kuiva, sooja ja tuulevaiksesse kohta;
  • võimaldatakse varajane puhastuslend;
  • kaitstakse mesilasperesid tuule eest;
  • välditakse haigustekitajate sissetoomist (emad, sülemid, ostetud pered);
  • inventari desinfitseerimine (vahelauad, liistud, söödanõud jne.);
  • mesilasperele luuakse head söötmis- ja korjetingimused;
  • mesilastõugude ja liinide korrapärane valik, tõuaretus.

Tropilaelaps lestad on teatamiskohustuslikud parasiidid. Euroopas neid veel esinenud ei ole.
Tropilaelaps spp. on mesilastel parasiteerivad lestad. Hetkel on kaks liiki dokumenteeritud -  Tropilaelaps clarae ja Tropilaelaps koenigerum. Nad mõjutavad nii arenevaid vastseid kui ka täiskasvanud mesilasi.

Tropilaelaps spp. tunnused:

  • lestal on 4 paari jalgu, tundlad puuduvad, keha täpselt piiritletud;
  • suurus 1 mm x 0,6 mm;
  • palja silmaga nähtav, kuid väiksemad kui Varroa destructor lest;
  • Tropilaelaps spp. lestad on pikemad kui on nende laius (erinevus Varroa´st).

Haiguse kahtlusest tuleb teavitada kohe veterinaararsti.

 Pikemalt saab liigi Tropilaelaps lesta kohta lugeda ingliskeelselt lehelt NationalBeeUnit.com

Elutsükkel

Paljunevad haudmes.  Tsükli pikkus on umbes 1 nädal (kiirem areng kui  Varroa’l). Toituvad ainult haudmest. Need lestad ei suuda toituda  täiskasvanud mesilastest (ei suuda torgata läbi kutiikuli) ja seega ei suuda nad täiskasvanud mesilaste peal olles üle 2 päeva elada.

Parasiidid levivad täiskasvanud mesilastega.

Iseloomulikud tunnused Tropilaelaps lestade esinemisel

Kliinilised tunnused on üldjuhul sarnased varroatoosi tunnustega:

  • deformeerunud tiibadega mesilased;
  • deformeerunud kõht;
  • kaas väikeste aukudega;
  • ebaühtlane (auguline) haue;
  • surnud vastsed.

Lisaks (erinevalt varroatoosist) ka ebatüüpiliste lestade leidumine (haudmel, mesilastel), mis on väga oluline tunnus.

Viimati uuendatud 29.12.2020