12.12.2025 teavitati suu- ja sõrataudile iseloomulikest haigusnähtudest (piimatoodangu langus, villid suus ja jalgadel, suur süljeeritus, lonkamine) veistel Küprose põhjaosas asuvas Lapathose külas. Veistelt võeti proovid, mille uurimistulemused kinnitasid suu- ja sõrataudi serotüüp SAT1. Järgnevatel päevadel nakatusid selles külas veel kahe farmi veised. Piirkonnas alustati veiste vaktsineerimist. Samuti uuriti ka nakatunud farmidest kolme kilomeetri raadiuses lamba-, kitse- ja seafarme.
19.02.2026 teavitati suu- ja sõrataudi kahtlusest Küprose lõunaosas Larnaka piirkonnas asuvas 260 veisega farmis.
16.03.2026 seisuga on Larnaka rajoonis tuvastatud 38 taudipuhangut (tabandunud veiseid, lambaid ja kitsi ligi 26 000). Suu- ja sõrataud levis Larnaka rajoonist kõrvalrajooni Nikosiasse, taudipuhangute vahemaa umbes 20 km. 16.03.2026 seisuga on Nikosia rajoonis teavitatud 2 taudipuhangust, 1000 lamba ja kitsega farmis ning 70 veisega farmis.
15.06.2026 seisuga on Larnaka rajoonis tuvastatud 82 taudipuhangut (tabandunud veiseid, lambaid ja kitsi üle 46 000) ja Nikosia rajoonis tuvastatud 38 taudipuhangut (tabandunud veiseid, sigu, lambaid ja kitsi üle 33 000). Suu- ja sõrataud levis uude kohta kui tuvastati taudipuhang 62 lamba ja kitsega farmis Limassolis, mis asub saare lõunarannikul.
Alates 15.06.2026 ei ole uusi taudipuhanguid tuvastatud.
16.03.2026. Kreekas Lesbose saarel tuvastati suu- ja sõrataudi puhang farmis, kus peetakse veiseid ja lambaid. Kreeka pädev asutus on rakendanud vajalikud tõrjemeetmed haiguse leviku piiramiseks.
04.05.2026 seisuga on Lesbose saarel tuvastatud 65 taudipuhangut (tabandunud veiseid, lambaid ja kitsi üle 18 000).
28.06.2026 seisuga on Lesbose saarel tuvastatud 123 taudipuhangut (tabandunud veiseid, lambaid ja kitsi üle 41 000).
09.09.2026 seisuga on Lesbose saarel tuvastatud 194 taudipuhangut (tabandunud veiseid, lambaid, kitsi ja sigu üle 64 000).
Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks.
Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.
Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon.
Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Haigus on levinud Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas.
Viiruse levitajaks on haige või varjatult viirusekandja loom. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele. Suu ja sõrataud võib levida ka loomset päritolu saadustega ( piim, liha ja tooted nendest, loomanahad, jahitrofeed).
Suu- ja sõrataudist
Haigusele iseloomulikud tunnused:
- palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
- suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
- lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
- villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
- pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid.
Tüsistustena tekivad keele haavandid, põletik haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.
Kas ja kuidas on Eesti suu- ja sõrataudiks valmis?
Loomataudide ennetamise ja tõrje alast tegevust korraldavaks asutuseks on Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet.
Euroopa Liidu loomatervise määruses ja selle delegeeritud määrustes sätestatud taudidele reageerimise põhimõtete rakendusaktiks on veterinaarseadus ning kahtlusel ja taudi puhkemisel tuginetakse Põllumajandus- ja Toiduameti poolt väljatöötatud situatsioonplaanile, suu- ja sõrataudi tõrje tegevusjuhendile, staabitöökorrale ja reageerimisplaanile.
Amet hindab jooksvalt loomataudide leviku riski ja muudab vastavalt ka valmisoleku taset.
Parema valmisoleku tagamiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal vastavasisulisi erinevas vormis õppusi (laua-, väliõppused), mille eesmärgiks on harjutada eriti ohtlikele loomataudidele reageerimist ja valmisolekut, ning välja selgitada ka võimalikud parenduskohad ja lisavajadused.
Samuti on Põllumajandus- ja Toiduametil eriti ohtlike loomataudide tõrjumise kogemus viimase 10 aasta jooksul sigade Aafrika katku ja lindude gripi näitel.
Mis haigus on suu- ja sõrataud?
Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes, sõrapiirdel ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste kõhetus (düstroofia).
Millised loomad võivad haigestuda suu- ja sõrataudi? Millised on sümptomid?
Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Veistel:
- palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
- suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
- lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
- villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
- villide lõhkemisel tekivad haavandid;
- tüsistused: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine);
- vasikatel tavaliselt ville suu ja keele limaskestas ei teki. Neil kulgeb haigus verise kõhulahtisusega, südame- ja skeletilihaste düstroofiaga.
Sigadel:
- palavik;
- lonkamine ning sõra sarvtohl võib irduda ja ära tulla, eriti kui sigu peetakse betoonpõrandal;
- villid tekivad sageli jäsemete survekohtadele, eriti randmeliigestel;
- vesikulaarsed haavandid kärsal ja kuivad haavandid keelel;
- põrsaste suremus on sageli suur.
Lammastel ja kitsedel:
- palavik;
- lonkamine;
- kergekujulised haavandid suus;
- villid sõravahes ja –piirdel ning suuõõnes võivad jääda märkamatuks;
- piimatoodangu langus lüpstavatel lammastel/kitsedel:
- noorloomade surm võib olla ilma kliiniliste tunnusteta
Kus suu- ja sõrataud on levinud?
Suu- ja sõrataud on levinud mitmes Aafrika, Lähis-Ida, Aasia ja Lõuna-Ameerika riigis. Euroopas diagnoositi 2025. aastal Saksamaal, Ungaris ja Slovakkias. Eestis oli viimane taudikolle 1982. aastal.
Kuidas suu- ja sõrataud levib?
Kaks peamist loomade nakatumise viisi on õhus olevaid viiruse osakesi sisse hingates ja viirusega saastunud sööta süües.
Võrreldes suu kaudu nakatumisega on kõikidel loomaliikidel hingamisteede kaudu nakkuse saamiseks vajalik väiksem viiruse kogus.
Veised nakatuvad tavaliselt hingamisteede kaudu ja sead suu kaudu näiteks haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües.
Muud viiruse levikuteed: läbi kahjustatud naha või limaskesta, jalakahjustuste ja lüpsimasinate tekitatud trauma tõttu; kunstliku seemendusega; seadmetega.
Otsene kontakt loomade vahel - haigus kandub edasi kõige tõenäolisemalt siis, kui nakatunud loom puutub vahetult kokku tervete loomadega.
Mehaaniline edasikandumine: jalatsite, rõivaste, sõidukite jms abil.
Loomsed tooted: piim, liha.
Tuule abil levik: väljahingatavas õhus leiduv viirus võib levida tuule abil. See on tõenäolisem, kui väljahingatavas õhus on suur viirusekogus ja väljas on teatavad ilmastikutingimused (suurem õhuniiskus, jahedam ilm, ühtlaselt puhuv tuul, lauge maastik või veekogu).
Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües.
Kas suu- ja sõrataud võib levida ka metsloomade kaudu?
Jah, suu- ja sõrataud võib levida ka metsloomade kaudu, kuigi see ei ole peamine levikutee. Metsloomad, eriti metssead ja hirvlased, võivad viirust kanda ja levitada, kuid nad ei ole viirusele nii vastuvõtlikud kui põllumajandusloomad.
Kui suu- ja sõrataud jõuab metsloomade populatsiooni, võib see haiguse tõrje keerulisemaks muuta, kuna metsloomi on raskem jälgida ja kontrollida. Seetõttu on oluline piirata kontakt põllumajandusloomade ja metsloomade vahel ning rakendada selleks bioturvameetmeid.
Kuidas on võimalik suu- ja sõrataudi levikut piirata?
Farmis peaks olema bioturvalisuse kava, milles on ära kirjeldatud rakendatavad bioturvameetmed. Meetmed peavad olema kõikidele töötajatele selgeks tehtud ning tuleb jälgida, et kõik farmis töötavad inimesed jälgiksid rangelt bioturvameetmeid.
Millised on bioturvalisuse nõuded?
- Piira farmi territooriumile ligipääs – sisenemine ainult hädavajadusel ja ainult volitatud isikutele;
- Väldi farmidevahelist liikumist, sh töövahendite ja sõidukite jagamist erinevate farmide vahel;
- Desinfitseeri kõik jalanõud ja töövahendid, transpordivahendid enne ja pärast farmi sisenemist;
- Väldi võõraste loomade, sööda või põhupallide toomist farmi territooriumile ilma päritolu kontrollimata;
- Veendu, et kõik töötajad on teadlikud bioturvameetmetest ja järgivad neid igapäevaselt;
- Välisriigist saabunud isikud ei tohi loomapidamishoonesse siseneda enne, kui on möödunud 48 tundi tema Eestisse saabumisest;
- Hoia karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
- Eralda haige loom tervetest;
- Tee näriliste ja putukate tõrjet;
- Takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse ja territooriumile;
- Jälgi oma loomade tervist igapäevaselt, kahtluse korral pöördu koheselt loomaarsti poole.
Kas haigus on ohtlik ka inimesele?
Üldjuhul inimesed suu- ja sõrataudi ei nakatu. Küll aga võivad haigestuda inimesed, kes puutuvad kokku haigestunud loomadega ning neil võivad tekid kerged haigusnähud. Haigustunnused võivad olla väsimus, palavik ning kätele võivad tekkida villid. Juhul kui esinevad haigustunnused, tuleb koheselt pöörduda oma perearsti poole.
Kas suu- ja sõrataudi vastu on olemas vaktsiin?
Jah, suu- ja sõrataudi vastu on olemas vaktsiinid. Tuleb aga arvestada, et ühe serotüübi vastu mõjuv vaktsiin ei anna kaitset teiste SST serotüüpide vastu.
Miks ei vaktsineerita ennetavalt nakkusohtlike loomi?
Ennetavat vaktsineerimist Euroopas üldjuhul ei kasutata. Vaktsineerimise korral on piiratud või keelatud loomade ja loomsete saaduste eksport, mitmed riigid ei aktsepteeri vaktsineeritud loomade liha ja piimatooteid.
Kuidas võivad loomad suu- ja sõrataudi nakatuda?
Kaks peamist loomade nakatumise viisi on õhus olevaid viiruse osakesi sisse hingates ja viirusega saastunud sööta süües. Siiski levib haigus otsesel kontaktil teise loomaga, inimtegevuse käigus (jalatsite, rõivaste, sõidukite jms abil), loomsete saaduse kaudu (liha, piim) ja ka tuule abil.
Kuidas ma ära tunnen, et mu loomad on nakatunud? Milliste sümptomite ilmnedes peaksin muutuma murelikus ja hakkama tegutsema?
Suu- ja sõrataud peamised sümptomid:
- palavik
- isutus, loidus
- villid suus, sõrgade vahel, sõrapiirdel, udaral
- piimatoodangu langus
Juhul kui märkate loomadel haigustunnuseid teavitada sellest kohe oma veterinaararsti.
Kas teised loomad võivad olla viiruse kandjad?
Viirusekandvust SSTle mittevastuvõtlike loomade hulgas teada ei ole (koerad ja kassid ei nakatu).
Kui tihti amet vastuvõtlike farme kontrollib? Kas analüüsitakse ka suu- ja sõrataudi?
Amet kontrollib seafarme vähemalt 2 korda aastas. Muude kontrollitavate loomapidamiskohtade valimi kalendriaastaks koostab loomatervise- ja heaolu osakond, tuginedes loomatervishoiu valdkonna riskidele, mis tulenevad karjade suurusest, tootmise suundadest ja mahtudest ning PRIA poolt edastatud informatsioonist loomatervise ja loomakaitse alaste rikkumiste kohta.
PTA uurib SST kolme serotüübi suhtes veiseid (A, O, Asia-1), uurimiste arv aastas 200 looma.
Milline on üldine olukord Eesti farmides bioturvalisusega?
Seakasvatuse ettevõtetes rakendatavad bioturvameetmed on heal tasemel. Veise, lamba-kitse pidamiskohtades tuleb üldjuhul bioturvameetmeid parendada.
Kui palju on Eestis loomi, keda võib tabada suu- ja sõrataud?
Andmed 01.04.2025 seisuga:
Slovakkia kuulutas välja eriolukorra. Kas see võib juhtuda ka Eestis?
Vabariigi Valitsus kuulutab välja eriolukorra juhul kui SST leviku ulatus seda nõuab.
Mis juhtub, kui farmis on taudi kahtlus?
SST taudikahtluse korral peab loomapidaja viivitamatult teavitama loomakasvatuse ettevõtet teenindavat loomaarsti või PTA vastavat esindust või regiooni. Loomaarst peab teavitama PTAd.
PTA kehtestab taudikahtlusega farmile kitsendused ja vajadusel ajutise piirangutsooni ümber taudikolde. SST kahtluse korral on keelatud vastuvõtlikke loomi farmist välja viia ja sisse tuua, farmist välja viia nakkuskandvaid materjale, tappa kohapeal toiduks SSTle vastuvõtlikke põllumajandusloomi ning isikute ja transpordi liikumine peab olema kontrollitud.
Mis saab edasi selles talus/ettevõttes?
Kõik loomad hukatakse ning AS Vireen korraldab loomade nõuetekohase kahjutustamise. Seejärel korraldab PTA põllumajandusloomade pidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, millele järgneb 21 päevane seisuperiood. Eesti Maaülikooli teadlased aitavad epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas haigustekitaja võis farmi pääseda.
Miks loomad hukatakse?
Suu- ja sõrataud kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab põllumajandusloomadest veiste, lammaste, kitsede, sigade (sõraliste) suurt haigestumist ja paljude loomade suremust. Selleks, et vältida haiguse edasi levimist loomad hukatakse.
Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased loomad hukatakse ja hävitatakse. Haiguse vastu puudub ravi. Olemas on SST vaktsiinid, mille abil on võimalik haigust maha suruda ja loomi haiguse eest kaitsta (vaktsiini tõhusus ja kestus võib varieeruda).
Kas ennetava meetmena hukatakse nakatunud farmist kolme kilomeetri raadiuses olevad lambad, kitsed, sead ja veised?
Suu- ja sõrataudi ühe ennetava meetmena on võimalik rakendada vastuvõtlike põllumajandusloomade hukkamist taudikolde ümbruses. Kas ja kui suures ulatuses seda kasutatakse taudi diagnoosimise korral, otsustab PTA riskihindamise alusel.
Kas suu- ja sõrataud ohustab ka kassi ja koeri.
Ei
Kas kuskil riigis on taud metsloomade sekka levinud, kes on nakatunud?
Hetkel pole Euroopas aset leidnud juhtumitega seotult ja ka mujal Euroopas ühtegi suu- ja sõrataudi (SST) juhtumit metsloomadel tuvastatud.
Euroopa kollete lähikondades läbi viidud arvukad uuringud uluksõralistel pole SSTd tuvastanud. Slovakkia, Ungari ja Austria on teatud piirkondades keelanud metsa sisenemise ja jahipidamise, et vältida viiruse levikut. Uuringute eesmärgil siiski kütitakse.
Hetkel meie metskitsede hulgas ohtlikke taude levimas ei ole.
Mis saab siis, kui taud peaks Eestisse jõudma?
Kas kulud loomapidajale hüvitatakse?
Suu- ja sõrataud kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (loomade läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud loomad, hävitatud sööt ja ka kulud hukkunud loomade korjuste hävitamiseks, kompenseerib omanikule samuti riik.
Juhul kui nakatunud on piimafarm, kas piima ja piimatoodete tarbimine on ohutu? Sama küsimus ka kaitse- ja/või järelvalvetsooni jäänud piimafarmide osas.
Üldjuhul inimene SST ei nakatu, taudikoldest pärit piim läheb hävitamisele, piirangutsoonidest pärit piima saab kasutada pärast kuumtöötlemist (kõrgkuumutamine) või kõrgpastöriseerimist.
Mil viisil saaks suu- ja sõrataud Eestisse jõuda? Autoratastega, tuulega, toodetega vms
Kõige tõenäolisem on taudi jõudmine siia saastunud transpordivahenditega, saastunud söödaga, inimese vahendusel või nakatunud loomadega.
Miks peab kõik loomad siis hukkama? Kas hukatakse ka kõrvalhoonetes elavad loomad?
Kuna haigus võib taudikoldest edasi levida lihtsalt ja kiiresti, tuleb kõik SSTle vastuvõtlikud loomad hukata.
Kui mõni loom haigestub, kas ohus on ka teiste loomapidajate loomad?
Loomapidajatel, kes asuvad antud piirkonnas palume loomad hoida kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet teiste loomadega või kõrvaliste isikutega. Juhul kui märkate loomadel haigustunnuseid teavitada sellest oma veterinaararsti.
Kui Põllumajandus- ja Toiduamet peaks seadma loomapidamiskohale piirangud, siis kuidas kontrollitakse, et loomapidajad piirangutest kinni peavad? Kas loomapidaja peaks olema valmis selleks, et teda tullakse kontrollima?
Amet võib paluda hoida loomi sisetingimustes, et kaitsta neid nakatumise eest. Kuna haigestumise korral loomad hukatakse, siis loodame, et loomapidajad mõistavad haiguse tõsisust. Kaardistame kõik loomapidajad, kes asuvad talu/ettevõtte vahetusläheduses ning kindlasti veendub amet, et antud loomapidajad täidaksid ameti suuniseid.
Kas Eestis kehtestatakse ekspordikeeld, kui tuvastatakse suu- ja sõrataud? Mis ulatuses?
See sõltub suuresti konkreetsest olukorrast.
Mis saab hukatud loomadest edasi?
Hukatud loomad kahjustatakse loomsete kõrvalsaaduste tehases või maetakse.
Millisel juhul loomi maetakse?
Juhul kui loomsete kõrvalsaaduste kahjustamise tehas asub taudipunktist liiga kaugel või on hukatud loomi nii palju, et tehases kahjutustamine võtaks liiga palju aega. Iga matmispaiga ja matmise osas on vaja otsust, mida ei tehta kergekäeliselt.
Kes korraldab hukatud loomade hävitamise?
Hävitamise korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös partneritega.
Kes katab loomade hävitamisega seotud kulud?
Riik katab loomaomanikule eriti ohtliku loomataudi korral taudikolde likvideerimisega seotud kulud (% palju kaetakse, sõltub olukorrast).
Juhul, kui nakatunud loomi peeti farmis sees, siis kuidas sealne pidamisala tehakse kolde likvideerimisel ohutuks.
Farmis tehakse süsteemne pesu ja desinfitseerimine.
Kas on võimalik teha kindlaks, kuidas taud farmi jõudis?
Taudi levikutee tuvastamiseks teostab Maaülikool epidemioloogilise uuringu.
Juhul, kui nakatunud loomi peeti väljas, siis kuidas sealne pidamisala tehakse kolde likvideerimisel ohutuks.
Sellisel juhul lähtutakse riskihinnangust. Näiteks võidakse piirata karjatamist, kus rakendatakse karjatamisele keeluaega.
Millal võivad uued loomad karjamaad kasutada?
Taaskord lähtutakse riskihinnangust. Näiteks kolme kuu möödumisel pärast taudikolde likvideerimist, kuid see oleneb ilmastikust, sest miinuskraadid soodustavad viiruse säilimist keskkonnas.
Millal võib uued loomad farmi tuua?
Farmi võib taas loomad tuua, kui farmi viimasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 21 päeva.
Mis on suu- ja sõrataud? Keda ohustab? Kuidas olla taudiks valmis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastab PTA loomatervise juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.
Vaata videot siit.
Videost leiate vastused:
- suu- ja sõrataudi kliinika ja leviku kohta
- loomapidaja õigused ja kohustused
- millised on bioturvalisusnõuded ja kuidas neid rakendada
- kuidas käituda kui märkate looma haigestumist
- kes ja kuidas korraldab loomade haigestumise korral taudi likvideerimise
- muud olulised küsimused
Isikukaitse vahendite kasutamine farmi sisenemisel ja praktiline õpetus.
Vaata videot siit.
Frequently Asked Questions about the foot-and-mouth disease:
Часто задаваемые вопросы и ответы о ящуре
Hea teada
Siiski seoses juhtumitega soovitab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) vältida loomapidajatel reisimisel taudiohtlikesse piirkondadesse kokkupuudet loomadega. Samuti ei ole soovitatav reisilt kaasa tuua liha- ja piimatooteid, aga samuti loomanahku ja villa, sest suu- ja sõrataudi viirus võib loomsetes saadustes nakkusvõimelisena püsida kaua.
Et ära hoida samalaadse olukorra tekkimist loomakasvatusettevõtetes ja Eestis laiemalt ning vältida suurt majanduslikku kahju põhjustavate piirangute kehtestamist, tuletab PTA meelde, et oma loomi ja oma ettevõtmist on võimalik kaitsta hoolsa taudide leviku riski vähendamise meetmete rakendamisega.
- Piira farmi territooriumile ligipääs – sisenemine ainult hädavajadusel ja ainult volitatud isikutele.
- Väldi farmidevahelist liikumist, sh töövahendite ja sõidukite jagamist erinevate farmide vahel.
- Desinfitseeri kõik jalanõud ja töövahendid, transpordivahendid enne ja pärast farmi sisenemist.
- Väldi võõraste loomade, sööda või põhupallide toomist farmi territooriumile ilma päritolu kontrollimata.
- Veendu, et kõik töötajad on teadlikud bioturvameetmetest ja järgivad neid igapäevaselt.
- Välisriigist saabunud isikud ei tohi loomapidamishoonesse siseneda enne, kui on möödunud 48 tundi tema Eestisse saabumisest;
- Hoia karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
- Eralda haige loom tervetest;
- Tee näriliste ja putukate tõrjet;
- Takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse ja territooriumile;
- Jälgi oma loomade tervist igapäevaselt, kahtluse korral pöördu koheselt loomaarsti poole.
Eestil on ametlikult suu- ja sõrataudi vaba staatus.
PTA teostab regulaarselt suu- ja sõrataudi seiret.
Haiguse tuvastamisel rakendab PTA eriti ohtliku loomataudi tõrje meetmeid. PTAs on taudiohule reageerimiseks kehtivad üldised tegevusjuhised ja ka vastavate taudide erijuhised (sh suu- ja sõrataudi tõrje juhend) ning töökorraldus koos juhtimisstruktuuriga. Nende toimivuse tagamiseks on läbi viidud teoreetilisi ja ka praktilisi õppusi. Praktilise kogemuse on andnud tegelemine lindude gripi ja sigade Aafrika katku puhangutega.
Infomaterjalid
Bioturvalisuse nõuded:
Loomapidamiskohtade aedadele mõeldud ilmastikukindlad plakatid
A3 suurus
Farmide bioturvalisuse nõuded A3 bleed3mm.pdf | 487.98 KB | pdf
1300x800 mm
Farmide bioturvalisuse nõuded 1300x800 bleed3mm.pdf | 504.77 KB | pdf
1800x1300 mm
Farmide bioturvalisuse nõuded 1800x1300 bleed3mm.pdf | 509.76 KB | pdf
Reisijale suunatud infomaterjalid:
Looduses liikujale kujundatud infomaterjaldi:
Kuidas suu- ja sõrataud levib?
Suu- ja sõrataudi tunnused ja tuvastamine
Agrone OÜ töötajad on valmistanud desinfektsiooniseadeldise, mis tagab vajalikus ulatuses veokite külgede ja põhja töötluse viirusevastase preparaadiga ning on kasutatav nii suuremate veovahendite kui ka sõiduautide puhul.
03.04.25 seisuga
Suu- ja sõrataudi juhtumid Euroopas 2025. aastal
10. jaanuaril 2025. a tuvastati Saksamaal Brandenburgi liidumaal Berliini lähistel rahvuspargi piirkonnas suu- ja sõrataud farmis, kus peeti välitingimustes vabapidamisel 14 vesipühvlit. Haiguskahtlus tekkis, kui 5. jaanuaril algas vesipühvlite suremus, kokku suri 3 vesipühvlit.
- nakkuse levikutee farmi ei ole veel selge
- Saksmaa pädevad ametiasutused on hoidnud toimunut kontrolli all
- senise põhjal on tegu üksikjuhtumiga
6. märtsil 2025. a tuvastati suu- ja sõrataud 1418 piimalehmaga farmis Győri linna lähistel põhja Ungaris Slovakkia piiri lähedal. Ungari on võtnud kasutusele kõik meetmed, et taudi edasist levikut tõkestada. PTA andmetel pole Ungarist taudile vastuvõtlikke põllumajandusloomi Eestisse toodud.
- nakkuse levikutee farmi ei ole veel selge
26. märtsil 2025. a tuvastati suu- ja sõrataud 3000 piimalehmaga farmis 10 km kaugusel Austria piirist. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.
- nakkuse levikutee farmi ei ole veel selge, kuid välistada ei saa, et haigus jõudis farmi läbi teiste taudikolletest
2. aprillil 2025. a tuvastati taud kahes farmis eelmiste taudikollete vahel. Ühes farmis on 2498 ja teises 1012 piimalehma. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.
- Hinnatakse, et taudi levik võib olla seotud ka raskete ilmastikuoludega piirkonnas (tugevad tuuled, tormid).
17. aprillil 2025. a tuvastati taud 874 piimalehmaga farmis.
- Esimese taudipuhangu kontaktfarm (piima veok) täiendavas piirangutsoonis.
21. märtsil 2025. a tuvastati suu- ja sõrataud Lõuna-Slovakkias kolmes veisefarmis Ungari piirilähistel. Kolmes farmis peeti üle 2700 veise. Slovakkia on võtnud kasutusele kõik meetmed, et taudi edasist levikut tõkestada. PTA andmetel pole Slovakkiast taudile vastuvõtlikke põllumajandusloomi Eestisse toodud.
- nakkuse levikutee farmi ei ole veel selge, kuid välistada ei saa, et haigus jõudis Slovakkiasse Ungari juhtumi kaudu
25. märtsil 2025. a tuvastati suu- ja sõrataud 279 veisega farmis. Farm asub 10 km järelevalve tsoonis eelmiste kollete läheduses, kus on kehtestatud kitsendused seoses juba varasemate taudikolletega.
- nakkuse levikutee farmi ei ole veel selge, kuid välistada ei saa, et haigus jõudis farmi läbi teiste taudikollete
30. märtsil 2025. a tuvastati taud 3525 veisega farmis. Farm asub Austria piiri lähedal.
- nakkuse levikus kahtlustatakse inimest, kes saabus Ungari taudikoldest.
4. aprillil 2025. a tuvastati taud 870 pullifarmis.
- haigus jõudis farmi läbi eelmise taudikolde.
Viimati uuendatud 09.09.2026
