PTA põhja-lääne regiooni juhataja Imbi Silde kinnitas, et kõnealusel ettevõttel on olemas kehtiv luba elusloomade veoks. „Amet on varasemalt veoki üle vaadanud ning kinnitanud selle sobivaks veiste, kodusigade, lammaste ja kitsede kuni 8 tundi kestvateks vedudeks. Selle juhtumi puhul transporditi kodusigu seafarmist tapamajja,“ selgitas Silde.
Silde sõnul on elusloomade veo puhul esmatähtis tagada loomade heaolu ja ohutus. Bioturvalisuse riske maandatakse eelkõige sellega, et loomade päritolu, terviseseisund ja lähtekoht on kontrollitud ja seiratud ning vedu toimub nõuetele vastava sõidukiga.
Kuni 8 tundi kestvate elusloomade vedude puhul peab veok olema loomadele ohutu, tugev ja puhastatav ning tagama loomade kaitse ilmastiku eest, piisava õhuvahetuse ja põgenemise välistamise. Põrand peab olema mittelibisev ja minimeerima väljaheidete lekkimist. Veokil peab olema elusloomade veo tähistus, sobiv ramp loomade peale- ja mahalaadimiseks ning roolis pädevuskoolituse läbinud juht.
„Mõistame, et sigade Aafrika katku levik tekitab inimestes muret. Samas on oluline eristada nõuetekohast elusloomade vedu olukordadest, mis võivad kujutada endast tegelikku taudiohtu ja taudi levitamist. Tervete loomade vedu kontrollitud ja seiratud lähtekohast ja nõuetekohase sõidukiga ei ole taudileviku vaates oluline riskitegur,“ rõhutas Silde.
Kuigi konkreetse juhtumiga seotud vedajal on kehtiv luba ning sõiduk on varasemalt sobivaks hinnatud, viib PTA läbi täiendava kontrolli, et hinnata transpordivahendi jätkuvat nõuetele vastavust.
Seakasvatajad osalevad kohustuslikus seireprogrammis ja saadavad igal nädalal kahe surnud sea proovid laborisse. Sellega minimeeritakse võimalust, et farmist liiguksid välja nakatunud loomad. Lisaks teevad PTA järelevalveametnikud kaks korda aastas farmides kohapealseid bioturvalisuse kontrolle. Sel aastal on uuritud üle 4000 kodusea ja Eestis ei ole tuvastatud ühtegi SAK-iga nakatunud farmilooma. Samas levib sigade Aafrika katk jätkuvalt Eesti metsades ja metsseapopulatsioonis, kust leviku tõenäosus farmidesse on jätkuvalt kõrge ja seetõttu on metssigade arvukuse kontrolli all hoidmine olulisim SAK-i levikut tõkestav meede.
