„Ehkki Euroopa Liidus on kehtestatud saare-salehundlase levikuriikidest liitu imporditavale saare puidule ja istikutele sisseveo erinõuded, mis takistavad levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levikut raske takistada – taimekahjustajad riigipiire ei tunne,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsman.
Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Aastatel 2015–2018 piirdus see saarekahjustuste uurimise ja vaatlustega. Alates 2019. aastast toimub seire feromoonpüüniste abil – nii on võimalik kahjurit leida tunduvalt varem. 2021. aastal keskendutakse seirega põhiliselt Narva linnale ja Ida-Viru maakonnale. Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, palume need jätta puutumatult oma kohale.
„Kahjuri tuvastamisel on edasise leviku piiramiseks ainus võimalus hävitada kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud,“ märgib Metsman, juhtides tähelepanu, et lisaks on keelatud kahjustuskoldest välja viia saare puitu ja istikuid.
Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil [email protected].
Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsmani sõnul võib kahjur levida mitmel viisil: loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.
Saare-salehundlane on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. „Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus,“ räägib nõunik, lisades, et väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. „Eestis on ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar,“ lisab ta.
Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3-4 mm läbimõõduga D-kujulise ava.
Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:
https://pta.agri.ee/saare-salehundlane