Ümarlauast võtsid osa tootjad, maaletoojad ning jaekauplejad. Esmalt said osalejad väga hea ülevaate puuvilja- ja marjaveini, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud-, aromatiseeritud-, kangendatud puuviljaveini, puuviljaliköörveini, siidri ja perry erinevustest ning seejärel põhjaliku sisendi, mida tuleb toodete märgistamisel silmas pidada.
„Kuna alkohoolse joogi puhul on tegu toiduga, siis kehtivad sellele toidualase teabe avaldamise nõuded,“ ütles PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha. „Kohustuslik on toote siltidel kuvada alkohoolse joogi nimetus; joogi tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine; joogi netokogus; minimaalse säilimisaja tähtaeg või tarvitamise tähtaeg; mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; päritoluriik või lähtekoht, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid eksitada; tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline ja tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides (vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites), loetles Eha puuvilja- ja marjaveinide märgistamisel kohustusliku teabe esitamise nimekirja.
„Alkohoolsete jookide etikettidel ei tohi esitada tervisealaseid väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et alkohoolsel joogil või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on seos (nt „Terviseks!“ või „Tõstab toonust.“). Samuti ei tohi alkohoolsete jookide siltidel olla väiteid, mis viitavad või annavad mõista, et antud joogil on teatavad kasulikud toitainelised omadused (nt „Suhkruvaba“, „Ilma lisatud suhkruta“ või „Sisaldab C-vitamiini“),“ rõhutas Eha.
*Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teostab riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise, müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle.