Salmonella positiivsetest moodustavad enamiku sealiha ja sealiha tooted

18.08.2021 | 15:18

2020. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi. Enim positiivseid juhtumeid leiti vuti- ja seafarmides. Inimesel diagnoositud sagedasemad zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, kolibakteritest põhjustatud diarröa ja jersinioos.
    • Jaga

Kokku registreeriti Eestis 2020. aastal 14 toidutekkelise päritoluga haigestumist kahe ja enama haigusjuhuga. Nendest rühmaviisilistest haigestumistest olid seitse salmonelloosi ja seitse kampülobakterentriiti.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab salmonella seire loomses toidus, et aastate jooksul on Eestis salmonellaga saastunud kõige rohkem sealiha, kõige levinum salmonella serotüüp on S. Derby. „Seire käigus uuriti nii tapamajas (sh linnutapamajas) kui lihalõikusettevõttes (sh linnuliha lõikusettevõttes) 978 proovi, millest 1,53% osutusid salmonella positiivseks,“ räägib Borel. 
„Kampülobakteri seire käigus uuriti 12 broileri rümbaproovi, millest 8,3% osutusid Campylobacter jejuni positiivseks,“ jätkab Borel. Ta lisab, et kuna arvuline määramine ei näidanud piirnormi ületamist, võib seire tulemuste põhjal järeldada, et Campylobacteri levimus Eesti broilerilihas on väga madal.

Peaspetsialisti sõnul põhjustab toit sageli korraga mitme inimese nakatumist ja sellisel juhul on tegemist toidutekkelise nakkushaiguse puhanguga. „Eestis on peamised toidutekkelised nakkushaiguste puhangute põhjustajad Salmonella spp ja Campylobacter spp,“ lausub ta.

Salmonellaenteriidi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterioosi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest.

Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Kommunikatsiooniosakond

-