Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Silvia Laiv-Mumma rõhutab, et toidujagamiskapp ei ole eesmärk omaette, vaid üks võimalus toiduraiskamist vähendada. „Kõige tõhusam viis ülejääkide vähendamiseks on endiselt hea ja paindlik planeerimine: valmistada ning serveerida toitu selliselt, et seda jääks võimalikult vähe üle,“ sõnab Laiv-Mumma ja lisab, et toidujagamiskapp aitab leida kasutuse neile ülejääkidele, mille tekkimist ei ole siiski võimalik täielikult vältida.
Kõige olulisem reegel on lihtne: toidujagamiskappi võib panna üksnes toitu, mida ei ole lastele serveeritud.
Sobib näiteks köögis puutumatult üle jäänud toit või toit, mida ei ole rühmades lauale välja pandud ja mida on kogu aeg säilitatud nõuetekohastes tingimustes.
Lastele lauale või serveerimisnõusse jõudnud toitu enam toidukappi panna ei tohi, isegi kui see jäi söömata. Põhjus on toiduohutuses: pärast serveerimist suureneb saastumise võimalus ning lasteaial ei ole enam võimalik kontrollida kogu toidu käitlemise ahelat.
Praktilise lahendusena soovitab Laiv-Mumma kasutada serveerimiseks eraldi kausse, millega saab panna korraga lauale väiksema koguse toitu ja jätta osa toidust kööki kontrollitud tingimustesse. Vajadusel saab toitu juurde serveerida, kuid puutumata jäänud koguse saab hiljem ohutult toidujagamiskappi suunata.
Toidu ohutu säilitamine ei lõpe hetkel, kui toit jääb söögikorrast üle. Eriti tähelepanelik tuleb olla sooja toiduga.
Soe toit tuleks võimalikult kiiresti jahutada külmkapitemperatuurini, eelistatult +6 kraadini ühe-kahe tunni jooksul või veel kiiremini. Toitu ei tohiks jätta pärast lõunasööki terveks päevaks toatemperatuurile ning alles päeva lõpus kappi viia. Kui toit on ette nähtud jagamiseks, tuleks sellega tegeleda kohe pärast söögikorda. Külmkapis hoitava toidu puhul tuleb tagada nõuetekohane temperatuur, üldjuhul +2 kuni +6 °C.
Kui toidujagamiskapp on mõeldud lasteaia enda peredele, ei ole selle kasutuselevõtuks vaja Põllumajandus- ja Toiduametilt eraldi luba taotleda. Lasteaed on juba toidukäitlejana registreeritud.
Küll aga peab toidujagamiskapp olema osa lasteaia enesekontrolliplaanist. See tähendab, et enne kapi kasutuselevõttu tasub läbi mõelda ja kirja panna:
- kes vastutab toidujagamiskapi eest;
- millist toitu võib sinna panna;
- kuidas jälgitakse säilitamistingimusi ja temperatuuri;
- kuidas ning kui sageli kappi puhastatakse;
- kuidas märgistatakse kappi pandud toit;
- mida tehakse sobimatu või riknenud toiduga.
Enesekontrolliplaan ei ole pelgalt formaalsus. Hästi toimiv süsteem aitab probleemide tekkimisel taastada kogu tegevusahela ja hinnata, kus võis viga tekkida.
Lasteaed peab suutma tagada, et kappi jõudis ohutu toit, seda säilitati õigesti ning kapp ise oli puhas ja sobiva temperatuuriga. Praktikas tähendab see eelkõige kolme asja: kapp peab olema puhas, temperatuur nõuetekohane ja sinna pandav toit ohutu.
Silvia Laiv-Mumma sõnul ei peaks toidukapiga kaasnevat vastutust siiski üle kartma. „Lasteaedadel on juba igapäevaselt väga suur vastutus nende laste ees, keda nad toitlustavad. Hästi korraldatud toidujagamiskapp ei suurenda seda vastutust märkimisväärselt,“ märgib Laiv-Mumma.
Ka võimalikud tervisekaebused on paremini hallatavad siis, kui süsteem on läbimõeldud ja dokumenteeritud. Lasteaed peab olema suuteline tõestama kuidas toit valmistati, jahutati, märgistati ja säilitati, et tõendada, et toit lahkus lasteaia vastutusest ohutuna.
Lasteaedade kogemus näitab, et üks suuremaid takistusi toidukapi loomisel ei pruugi olla mitte toit ise, vaid töötajate esialgne ebakindlus.
„Toidukapid lasteaedadele“ infopäeval tõi üks lasteaed välja töötajate hirmu, et toidukapp tähendab hulgaliselt uusi ülesandeid. Tekkisid väga praktilised küsimused: kes viib toidu kappi, millal seda tehakse, kes kontrollib nõude puhtust ja kes vastutab, kui midagi on korrast ära?
Lahenduseks korraldati ühine arutelu, kus töötajad said oma hirmud ja küsimused välja öelda. Kõige olulisemaks osutus selgete kokkulepete tegemine ja vastutuse jagamine.
Näiteks võib lõppvastutajaks olla majandusjuhataja, samal ajal kui igapäevaseid kontrollülesandeid jagatakse köögi ja rühmade vahel. Abikokk saab kontrollida, et külmikusse ei jääks eelmise päeva toitu, ning vastutav rühm saab päeva lõpus vaadata, kas midagi on alles.
Kogemus näitas sedagi, et esialgu kardetud lisatööd ei pruugi tegelikult palju tekkida. Kui toitu pannakse kappi ainult puhastes korduvkasutatavates nõudes, püsib ka külmik ise puhtana ning seda pole vaja sugugi nii sageli puhastada, kui alguses arvati.
Toidujagamiskapist peab lapsevanem saama piisavalt infot, et toitu õigesti säilitada ja tarbida.
Toidu juures võiks olla vähemalt järgmine teave:
- mis toit see on;
- millal see valmistati või kui kaua seda võib säilitada;
- kuidas seda säilitada;
- kuidas või millal seda tarbida;
- millised allergeenid toit sisaldab.
Toidu pakendamiseks tuleks kasutada puhtaid, korduvkasutatavaid ja toiduga kokkupuuteks sobivaid nõusid.
Kõiki ülejääke ei pea püüdma iga hinna eest päästa. Toidu päästmine ei tohi tähendada riski edasiandmist lapsevanemale.
Toit tuleb jagamisest kõrvale jätta, kui:
- see on juba serveeritud;
- seda ei ole hoitud nõuetekohasel temperatuuril;
- toit on saastunud või on alust saastumist kahtlustada;
- pakend on kahjustunud viisil, mis võib ohustada toitu;
- puudub vajalik info, näiteks allergeenide kohta;
- toidu ohutuses ei ole enam võimalik kindel olla.
Hästi korraldatud toidujagamiskapp võib olla palju enamat kui koht, kuhu ülejäägid panna. Lasteaedade kogemus näitab, et sellest võib kujuneda osa lasteaia väärtuskasvatusest ja toidukultuurist.
See aitab rääkida laste, töötajate ja peredega sellest, kust toit tuleb, miks seda ei tasu raisata ning kuidas igaüks saab toitu väärtustada. Samal ajal annab see väga praktilise võimaluse vähendada täiesti söögikõlbliku toidu äraviskamist.
Eduka toidujagamiskapi võti ei ole keeruline süsteem. Piisab läbimõeldud töökorraldusest, selgest vastutusest, heast hügieenist ja põhimõttest, et jagatakse ainult sellist toitu, mille ohutuses ollakse kindel.
Täiendavat infot leiab Põllumajandus- ja Toiduameti juhendist „Toiduohutus annetamisel“, kus on põhjalikumalt kirjeldatud toidu ohutu annetamise põhimõtteid. Samuti tasub tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud materjaliga „Toidujagamiskapi 5 võtit“, mille võib paigutada ka lasteaia toidujagamiskapi juurde, et peamised ohutus- ja kasutuspõhimõtted oleksid kõigile nähtavad.
Rohkem infot toidu annetamise kohta leiab ka Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt.
Pildil Tallinna Tuule lasteaia toidukapp.
