Viljapuu-bakterpõletik

Viljapuu-bakterpõletik on ohtlik taimehaigus, mida põhjustab bakter Erwinia amylovora. See kahjustab peamiselt roosõieliste sugukonda kuuluvaid puid ja põõsaid. Selle olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu, tuhkpuu ja ebaküdoonia. Haigus võib levida kiiresti ning põhjustada ulatuslikku kahju viljapuuaedades, puukoolides ja koduaedades.

Bakter tungib taime kudedesse ning põhjustab õite, lehtede ja võrsete närbumist ja pruunistumist. Tugeva nakkuse korral hävinevad taimed täielikult. Noored puud võivad haigestumise järel hävida samal aastal.

Kahjustunud taimeosad võivad näida kõrbenud, lehed ja viljad jäävad sageli puu külge ning võrsetipud kõverduvad iseloomulikult allapoole. Tüvel ja okstel võivad tekkida koorehaavandid. Haigestunud taimeosadest võib niiske ilmaga erituda valkjat või kreemikat bakterilima.

Kui laborianalüüs kinnitab, et puu on nakatunud viljapuu-bakterpõletikku, selgitab Põllumajandus- ja Toiduamet välja saastatuse ulatuse ja määrab vajalikud tõrjemeetmed. Neid tuleb rakendada vähemalt kahe aasta jooksul pärast saastatuse tuvastamist.

Peamised tõrjemeetmed:

• saastunud ja potentsiaalselt saastunud peremeestaimede ning taimeosade viivitamatu hävitamine ning töövahendite puhastamine ja desinfitseerimine;
• saastunud maatüki ja seda ümbritseva 500 meetri laiuse saastumisohus vööndi määramine.

Määratud saastumisohu vööndis kehtivad piirangud uute peremeestaimede paljundus- ja tootmisistandike rajamisele, saastunud ja saastumiskahtlaste taimede väljaviimisele ning mesilasperede teisaldamisele. 

Viljapuu-bakterpõletik võib levida puu kudedes kaugemale nähtavatest kahjustustest. Seetõttu ei ole võimalik nakkust kõrvaldada vaid üksnes haigustunnustega okste või võrsete eemaldamisega. Nakatunud puu võib jääda teistele taimedele nakkusallikaks ning haiguse edasise leviku vältimiseks on vajalik saastunud ja potentsiaalselt saastunud peremeestaimed hävitada.

Saastunud taimse materjali hävitamine peab toimuma viisil, mis välistab haigustekitaja edasise leviku. Tavaliselt on selleks põletamine.  

Saastunud ja potentsiaalselt saastunud materjali ei tohi kompostida, turustada ega viia väljapoole saastunud maatükki ega seda ümbritsevat 500 meetri laiust saastumisohus vööndit. Kasutatud tööriistad, seadmed ja vajaduse korral muud saastunud esemed tuleb puhastada ja desinfitseerida.  

Tõrjemeetmed viib ellu isik, kelle valduses on haigestunud taimed.

Jah. Haigustekitaja võib kanduda ühelt peremeestaimelt teisele vihma, tuule, putukate ning tahtmatult inimeste endi kaasabil näiteks desinfitseerimata tööriistadega. Seetõttu kontrollitakse haiguskolde lähiümbruses kasvavaid vastuvõtlikke taimi ning vajaduse korral võetakse proove. Saastunud maatükki ümbritsev 500 meetri laiune vöönd on ette nähtud nakkuse leviku takistamiseks ja jälgimiseks.

Viljapuu-bakterpõletiku tõrjeks hävitatud taimede eest saab riigilt hüvitist taotleda. Seda saavad teha puukoolid ja tootmisistandike valdajad, kes vastavad toetuse saamise tingimustele. Eraisikute koduaedades või muudel rohealadel hävitatud puude eest hüvitist ei maksta.

Jah. Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal ning uuesti 2019. aastal. Mõlemal korral leiti haigustekitajat mitmes asukohas. Saastunud taimed hävitati ja leiukohtade ümbruses tehti järgnevatel aastatel tõhustatud seiret. Tõrjemeetmed olid edukad ja haigus ei jäänud Eestis püsivalt levima. Seetõttu on Eesti säilitanud ka viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret puukoolides, viljapuuaedades, taimede müügikohtades, haljasaladel ja mujal, kus kasvavad bakterpõletiku peremeestaimed. Puukoolidest võetakse igal aastal ka laboriproovid, sealhulgas ka taimedelt, mille puuduvad nähtavad haigustunnused. PTA kontrollib taimede turustamisel kaitstava piirkonna taimepassinõuete täitmist. Haiguse avastamisel määrab amet tõrjemeetmed, piirab taimede liikumist, et haiguskolle likvideerida ning vältida kahjustaja võimalikku edasilevikut.