Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on tegemist väga nakkava viirushaigusega, mis võib hobustel põhjustada nii hingamisteede haigestumist, aborte kui ka täiskasvanud hobustel närvinähtusid nagu koordinatsioonihäired ja halvatus. „Viirus levib otsese või kaudse kontakti teel, sh haige looma, varustuse, riiete ja käte kaudu,“ kirjeldas Jaarma.
Viimati diagnoositi Eestis hobusel herpesviirus aprillis Harjumaal.
Bioturvameetmed, mida hobusepidaja peaks rakendama:
- pese käed ning vaheta riided ja jalanõud enne hobuste juurde minekut;
- ära luba haiget või haiguskahtlast hobust talli;
- hobuse viimisel teadmata tervisliku seisundiga hobuste pidamiskohta hoia hobune teistest hobustest eraldi;
- eralda haige loom tervetest;
- hoia tiined märad tallis ja karjamaal teistest hobustest eraldi;
- hobuste vedamisel puhasta ja desinfitseeri veovahend (treiler) pärast vedu;
- ära luba võõraid inimesi talli territooriumile;
- hobuse haigestumisel võtta ühendust veterinaararstiga.
Kui võistluse korraldaja otsustab siiski võistlusi mitte ära jätta, siis on korraldajal võimalik kehtestada rangemad bioturvameetmed ja nõuda lisagarantiisid. Lisagarantii on näiteks veterinaararsti kinnitus, et võistlusele tulev hobune on terve ja pärineb tallist, kus herpesviirust ei esine.
Bioturvameetmete rakendamise kohta loe lähemalt siin.
