Uued toidud ehk uuendtoit

Uuendtoit on toit, mida ei ole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral tarbitud enne 15. maid 1997. a. Uuendtoidu turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba ning selle saamiseks on vaja Euroopa Toiduohutusametile tõendada, et uuendtoit on ohutu

Uuendtoidu alla kuuluvad järgmised toidud:

  • uue või tahtlikult muudetud molekulaarstruktuuriga toit, nt laktitool, hüdroksütürosool, alluloos;
  • mikroorganismidest, seentest või vetikatest koosnev, neist saadud või toodetud toit, nt mikrovetikast Schizochytrium sp. saadud õli, 2'-fukosüüllaktoos;
  • mineraalset päritolu materjalist koosnev, sellest saadud või toodetud toit;
  • taimedest või nende osadest koosnev, neist saadud või toodetud toit, nt chia ehk õlisalvei seemned, lükopeen tomatist;
  • loomadest või nende osadest koosnev, nendest saadud või toodetud toit, nt putukad, krilliõli;
  • rakukultuurist või koekultuurist (loomadest, taimedest, mikroorganismidest, seentest, vetikatest) koosnev, neist saadud või toodetud toit;
  • tehisnanomaterjalist koosnev toit;
  • uue tootmisprotsessiga saadud toidud, kui see põhjustab toidu koostises või struktuuris olulisi muutusi, mõjutades sellega toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust, nt ultraviolettkiirgusega töödeldud toidud (pärm, piim, leib, seened).

Uuendtoidud liigitatakse kaheks:

  1. uuendtoit
  2. traditsiooniline toit kolmandas riigis

Traditsiooniline toit kolmandatest riikidest on toit, mis vastab järgmistele tingimustele:

  • on saadud esmatootmisest (puuviljad, marjad, taimed jne)
  • on kasutatud pidevalt vähemalt 25 aastat
  • tarbinud on märkimisväärne osa elanikkonnast
  • on ohutult kasutatud vähemalt ühes kolmandas riigis
  • on kasutatud toiduna olulisel määral

Selleks, et olla kindel, et uued toidud oleksid inimestele ohutud, tuleb hinnata nende ohutust.

Seega võib Euroopa Liidus turustada ainult neid uuendtoite, mis on Euroopa Toiduohutusameti poolt hinnatud ohutuks ja millele on Euroopa Komisjon andnud vastava loa.

Toidu käitlejad on kohustatud kindlaks tegema, kas toit või selle koostisosa kuulub uuendtoidu alla. Selleks tuleb tõendada, et toitu on kasutatud vähemalt ühes EL liikmesriigis olulisel määral toiduna enne 15. maid 1997.a.

Komisjoni juhis kuidas tõendada, et toitu on olulisel määral kasutatud:

Food Standard Agency (UK) kokkuvõtlik tabel Komisjoni juhisest:

Uuendtoidu staatuse kindlaks tegemiseks ühte väga head võimalust ei ole. Selleks saab kasutada järgmiseid võimalusi:

Kui taimi/aineid EL liikmesriikide ja EuroFIR Nettox nimekirjadest ei leia, siis võivad need olla uuendtoidud. 

Kui toidu käitlejal ei õnnestu toidu uuendtoidu staatust kindlaks määrata siis on võimalik esitada taotlus selle määramiseks Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele. Eestis on selleks asutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet, kuid taotluse võib esitada ka teise liikmesriigi pädevatele asutusele.  

Võimalusel soovitame kasutada inglisekeelset vormi, kuna konsulteerimine Komisjoni ja liikmesriikidega toimub inglise keeles.

Uuendtoidu staatuse määramine võib võtta aega kuni 4 kuud (vajadusel võib tähtaega pikendada veel 4 kuud).

Uuendtoidu staatuse määramise tulemusena vormistatakse ametlik vastus ja see saadetakse Euroopa Komisjonile, kes avalikustab tulemuse nende kodulehel.

Uuendtoit

Uuendtoidu loa taotlus tuleb esitada elektrooniliselt Euroopa Komisjonile. Taotlus peab koosnema kolmest osast:

  1. kaaskiri- vorm on leitav määruse 2017/2469 lisast I
  2. tehniline toimik, mis peab kirjeldama täpselt uuendtoitu ja teaduslike materjalidega tõendama selle ohutust
  3. toimiku kokkuvõte

Euroopa Komisjon kontrollib taotluse vastavust nõuetele ja edastab sobiva taotluse Euroopa Toiduohutusametile (EFSA).

Seejärel EFSA hindab uuendtoidu ohutust 9 kuu jooksul. Kuid see aeg võib pikeneda, kui hindamiseks on vaja esitada lisainfot.

EFSA hinnangu põhjal teeb Euroopa Komisjonil 7 kuu jooksul otsuse kas lisada uuendtoit lubatud uuendtoitude loetellu või mitte.

Ettevõtete abistamiseks on EFSA välja töötanud juhendid taotluste koostamiseks ja esitamiseks:

Järelvaadatavad EFSA veebiseminarid:

Konfidentsiaalsus  Ettevõtetel on võimalik taotleda teatud andmete konfidentsiaalseks muutmist (nt tootmisprotsess). Selleks tuleb taotluses vastavad osad koos põhjendustega välja tuua (näide on määruse 2017/2469 II lisas).

Andmekaitse Ettevõtted saavad taotleda ka andmekaitset, mis tagab selle, et uuendtoidu luba antakse 5 aastaks ainult konkreetsele ettevõtte. Andmekaitse saab taotleda järgmistel juhtudel:

  • uued (ehk avaldamata) teaduslikud tõendid või teadusandmed on taotluses deklareeritud konfidentsiaalsena;
  • ilma nende andmeteta ei oleks EFSA saanud ohutust hinnata;
  • taotlejal on ainuõigus konfidentsiaalsete teaduslike tõendite või teaduslike andmete kasutamisele.

Andmekaitsega luba ei takista teistel ettevõtetel esitamast sama uuendtoidu taotlust, kui ohutuse tõendamiseks ei saa kasutada andmekaitse all olevaid andmeid (v.a juhul kui on nõusolek loa saajalt).

Kolmandatest riikidest pärit traditsiooniline toit

Kolmandatest riikidest pärit traditsiooniliste toitudest peab Euroopa Komisjoni teavitama.

Selleks tuleb esitada elektrooniliselt teatis Euroopa Komisjonile ning lisada dokumendid, mis tõendavad, et tegemist on traditsioonilise toiduga kolmandast riigist.

Tooteid võib turustada peale seda kui kolmandast riigist pärit traditsiooniline toit on lisatud lubatud uuendtoitude loetelusse määruses 2017/2470.

Ettevõtete abistamiseks on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) välja töötanud juhendi teatise koostamiseks ja esitamiseks: Guidance on the preparation and presentation of the notification and application for authorisation of traditional foods from third countries in the context of Regulation (EU) 2015/2283

Andmekaitset ei saa taotleda kolmandatest riikidest pärit traditsioonilistele toitudele.

Putukad kuuluvad uue uuendtoidu määruse järgi uuendtoidu alla, mille turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba.

Euroopa Liidu kohtuotsuse järgi ei kuulunud terved putukad varem kehtinud uuendtoidu määruse reguleerimisalasse. See tähendab, et tervetele putukatele kehtivad üleminekumeetmed, mille järgi võib neid turustada kuni võetakse vastu otsus viimase konkreetse putukaliigi uuendtoidu taotluste kohta.

Andmekaitsega uuendtoidu load hakkavad kehtima siis kui:

  • viimasele üldisele taotlusele ei anta uuendtoidu luba
  • Komisjon tühistab viimase üldise taotluse (nt kui ettevõtte loobub taotlusest või kui ei esitata ohutuse hindamiseks vajalikku infot Komisjoni poolt määratud aja jooksul).

Üleminekumeetmete ajal võib Eestis kasvatada, turustada ja toidus kasutada järgmiseid putuka liike:

Hariliku jahumardika vastsed ehk kollane jahuuss (Tenebrio molitor, meal worms)

Toakilk                                                                            (Acheta domesticus, crickets)

Rändtirts                                                                        (Locusta migratoria, grasshoppers)   

Meemesilase nukud                                                     (Apis mellifera, European honey bee pupae)

Kärbse liigi Hermetia illucens vastsed                       (black soldier fly larvae)

Üleminekumeetmed ei kehti enam kõrbetirtsule (Schistocerca gregaria), kilgile Gryllodes sigillatus ja Mardika liigi Alphitobius diaperinus vastsetele (buffalo worms).

Putukaid võib turustada/kasutada nii tervetena (mitte elusalt) kui ka jahvatatult (nt jahu). Putukatest saadud ekstraktide turustamine pole lubatud.

Turustada ja toidus kasutada võib putukaid, mis on pärit kas EL liikmesriikidest või kolmandatest riikidest, mis on lisatud Komisjoni määruse 2019/626 nimekirja (lisa III a). Hetkel on nimekirjas järgmised riigid: Kanada, Lõuna-Korea, Šveits, Vietnam ja Tai.

Kui putukaid/putukatooteid soovitakse turustada teistesse EL liikmesriikidesse, siis tuleb järgida sihtriigi nõudeid, kuna riigid võivad üleminekumeetmeid rakendada erinevalt.  

Nõuded putukate käitlemisele

Putukate käitlemine (surmamine ja edasine töötlemine, nt jahvatamine) on tegevus, millest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada (käitlemiskohaks valida töötlemisettevõte ja valdkonnaks putukate käitlemine). Putukate kasutamine toiduks ei vaja eriluba/teavitust, kui ettevõttel on juba tegevusluba või tegevusest on teavitatud.

Erinõudeid putukate kasvatamisele ja käitlemisele ei ole ning seega rakenduvad kõik asjakohased toidu nõuded. PTA on koostanud eestikeelsed juhised putukate käitlemiseks:

Toodete märgistamine

Putukaid ja nendest saadud toite tuleb märgistada vastavalt Toiduseaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1169/2011 kehtestatud nõuetele.

Erinõuded võidakse kehtestada Komisjoni rakendusmäärusega 2470/2017, kui putukatele antakse uuendtoidu lubasid.

Põllumajandus- ja Toiduamet soovitab lisaks toidu märgistusel välja tuua:

  • hoiatuse, et putukad võivad põhjustada allergilist reaktsiooni, sh inimestel, kes on allergilised
  • putukaliigi täpse ladinakeelse nimetuse.

Putukate uuendtoidu taotlused ja load

Euroopa Komisjoni kodulehelt leiab infot selle kohta, millised putukate uuendtoidu taotlused on esitatud. Taotluste kokkuvõtetest on näha, mis kujul ja millistes toidugruppides putukatele luba taotletakse.

Taotluste riskihindamise kulgu saab jälgida Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) registrist. EFSA-l on üheksa kuud aega taotluse hindamiseks. Hindamine peatatakse juhul, kui taotlejalt on vaja lisainfot ning selle aja võrra pikeneb ka riskihinnangu valmimise tähtaeg. Kui EFSA on avaldanud positiivse hinnangu siis on Komisjonil aega seitse kuud, et lisada uuendtoit lubatud uuendtoidu nimekirja (määrus 2017/2470). Üldiselt võtab see protsess aega 4-6 kuud.

Siiani on uuendtoidu luba antud kolmele putuka liigile: hariliku jahumardika vastsed, rändtirts ja toakilk.

Kanepi lehtedest ja/või õitest saadud ekstraktid ehk CBD tooted on loata uuendtoidud, mida ei või Eestis (ja EL-s) toiduna turustada.

Euroopa Komisjoni veebilehelt leiab infot vastu võetud uuendtoidu taotlustest. Paljudele taotlustele on taotletud ka andmekaitset. Ehk kui antakse andmekaitsega uuendtoidu luba, siis võib konkreetset uuendtoitu turustada 5 aasta jooksul ainult loa saanud ettevõte.

Taotluste riskihindamise kulgu saab jälgida EFSA taotluste registrist.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-663/18 ei mõjuta CBD toodete turustamist toiduna, kuna otsus tehti selles osas kas CBD on narkootiline aine või mitte. Kuna otsustati, et CBD ei ole narkootiline aine, siis toiduna kasutamisel rakendub CBD-le uuendtoidu määrus.

Musta pässikut (Inonotus obliquus) võib turustada ainult toidulisandi koostisosana (vt infot Euroopa Komisjoni uuendtoidu kataloogist). Musta pässikut ei või toidus kasutada ka lõhna- ja maitseainena, nt alkohoolsetes jookides.

Musta pässikut sisaldav toode ei ole automaatselt toidulisand vaid toidulisandina võib turustada tooteid, mis vastavad järgmistele toidulisandi definitsioonis toodud tingimustele:

  • on ette nähtud tavatoidu täiendamiseks (ehk ei anna oluliselt energiat);
  • on teatud ainete kontsentreeritud allikaks (nt vitamiinid, mineraaltoitaineid, kofeiin, taimede ekstraktid, rasvhapped jne);
  • on ette nähtud tarbimiseks kindlate annuste või kogustena;
  • turustatakse müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

Tavatoidus musta pässiku kasutamiseks on vaja Euroopa Komisjoni uuendtoidu luba. Siiani ei ole ühtegi uuendtoidu taotlust esitatud ega uuendtoidu luba antud. Seega ei või musta pässikut kasutada näiteks pagaritoodetes, smuutides ja karastusjookides.

Mustale pässikule ei või omistada tervisealaseid väiteid kuna:

Lisaks ei või mustale pässikule, nagu ka kõikidele toitudele (sh toidulisanditele), omistada haigusi ravivaid, leevendavaid ega ennetavaid omadusi!

Viimati uuendatud 20.02.2024