Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine

Infot loomsete kõrvalsaaduste ja/või neist saadud toodete käitlemiseks tegevusloa taotlemise või tegevuse registreerimise, teavet teatavate käitlemisviiside ja nõuete ning üldiste jälgitavuse ja liikmesriikide vahel kauplemise nõuete kohta leiab allpoolt.

Ettevõtted ja kasutajad, kes käitlevad (koguvad, töötlevad, ladustavad, transpordivad, vahendavad, kasutavad vm) loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklite 23 ja 24 kohaselt:

  • teatama oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteatega, või
  • neil peab olema tegutsemiseks Põllumajandus- ja Toiduameti sellekohane tegevusluba.

Tegevusluba

Tegevusluba peab olema järgmisteks tegevusteks:

  • töötlemine (rõhu all steriliseerimine vm meetod);
  • kõrvaldamine põletamise teel;
  • kõrvaldamine või taaskasutamine koospõletamisel;
  • kasutamine kütusena põletamisel;
  • lemmikloomatoidu tootmine;
  • orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmine;
  • töötlemine biogaasiks;
  • komposteerimine;
  • loomsete kõrvalsaaduste ladustamine;
  • loomsete kõrvalsaaduste käitlemine peale nende kogumist – näiteks sorteerimine, soolamine, nahkade eemaldamine, jahutamine, määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine jm;
  • loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamine, kui tooted suunatakse ladestamiseks prügilasse või kõrvaldamiseks/taaskasutamiseks põletamis-, koospõletamis- või kütusena põletamisettevõttesse;
  • loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamine,kui tooteid kasutatakse söödana (välja arvatud tegevusloa või majandustegevusteatise alusel tegutsevad söödakäitlemisettevõtted);
  • loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamine, kui tooteid kasutatakse orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetene (välja arvatud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainate ladustamine nende kasutamise kohas).

Majandustegevusteade

Muul juhul peab ettevõte või kasutaja teatama oma tegevusest majandustegevusteate alusel. Sellised tegevused on näiteks loomsete kõrvalsaaduste või neist saadud toodete transportimine, vahendamine, tehnilised tegevused (näiteks sulgede töötlemine, villa pesemine, jahitrofeede valmistamine vms), maapinnale laotamine, orgaanilise väetise või mullaparandusaine kasutamine, jaemüük, sööda valdkonnas loomsete kõrvalsaaduste või neist saadud toodete kasutamine (välja arvatud töötlemine) jm.

Lisaks on majandustegevusteatega tegevusest teatamise kohustus ka sellistel ettevõtetel või kasutajatel, kelle tegevus eeldab täiendavalt Põllumajandus- ja Toiduameti eriluba kehtestatud erandite alusel – näiteks loomsete kõrvalsaaduste või neist saadud toodete kasutamine hariduses, teaduses või kunstitegevuses, loomsete kõrvalsaaduste eriotstarbeline söötmine karusloomadele, metsloomadele, röövlindudele, varjupaiga kassidele või koertele, loomaaialoomadele või tsirkuseloomadele, jm.

Majandustegevusteate esitamise kohustus on ka kogumiskeskustel, kus kogutakse loomseid kõrvalsaadusi, mida kavatsetakse edasi kasutada eriotstarbeliseks söötmiseks.

Tegevused, mille puhul majandustegevusteate esitamise ja tegevusloa kohustust ei ole

Ettevõte, kus loomi peetakse, kasvatatakse või nende eest hoolitsetakse, ei pea täiendavalt teatama sellises ettevõttes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogumisest.

Ettevõte, mis tegutseb tegevusloa või majandustegevusteate alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 või 853/2004 järgi (toidukäitlemisettevõtted sh tapamajad), ei pea täiendavalt teatama sellises ettevõttes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogumisest.

Tegevusloa või majandustegevusteate alusel tegutsev söödakäitleja, kes käitlevad ka loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, ei pea täiendavalt teatama tegevusest loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks, kui:

  • käideldakse ainult pakendatud ja turule lubatud segasööta;
  • tegemist on sööda jaemüügiettevõtte või lõpp-kasutajaga;
  • tegeletakse transportimisega;
  • ladustatakse loomsetest kõrvaslaadustest saadud ja söödana kasutatavaid tooteid.

Tegevusest teatamise kohustust ei ole ettevõttel või isikul, kes käitleb või valmistab jahitrofeesid või muid sellesarnaseid esemeid (kuivatult, plastineeritult vm meetodil), kui sellised trofeed ja esemed on mõeldud isiklikuks või mittekaubanduslikuks otstarbeks.

Põllumajandus- ja Toiduameti otsusel ei pea majandustegevusteadet esitama ka ograaniliste väetiste või mullaparandusainete ladustamise-, hulgimüügi- ja jaemüügiettevõtted ning orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete kasutajad, kui orgaanilised väetised või mullaparandusained on pakendatud kuni 50 kg suurustesse lõpp-pakendisse. Nimetatud erand ei kehti selliste  orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete puhul, mis koosnevad või sisaldavad II kategooria lihakondijahu ja/või III kategooria töödeldud loomset valku.

Tegevusest teatamiseks peab ettevõtja või kasutaja esitama tegevuskoha järgse maakonna Põllumajandus- ja Toiduameti keskusele majandustegevusteate (vt allpool), millel on vähemalt järgmised andmed:

  • ettevõtja/kasutaja nimi ja isiku- või registrikood;
  • ettevõtja/kasutaja (juriidiline) aadress;
  • ettevõtja/kasutaja sidevahendite (telefon, faks, elektronpost) kontaktandmed;
  • tegutsemiskoha aadress;
  • vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  • käideldava materjali liik;
  • käideldava materjali täpsem kirjeldus;
  • käideldava materjali kategooria ning vajadusel liigi täpsustav kirjeldus;
  • käitlemistoimingu laad.

Majandustegevusteade tuleb esitada enne tegevuse alustamist.

Majandustegevusteate saab tuua kohapeale Põllumajandus- ja Toiduameti keskusesse, saata see postiga või edastada digitaalselt allkirjastatuna e-postiga.

Põllumajandus- ja Toiduamet koostab majandustegevusteate registreerimise kinnitamiseks vastuskirja 5 tööpäeva jooksul, mis saadetakse ettevõtjale või kasutajale posti teel, elektroonselt digiallkirjastatuna või antakse see üle allkirja vastu kohapeal.

Koos kinnituskirjaga antakse ettevõtjale või kasutajale registreerimise number ning ettevõtja või kasutaja andmed kantakse loomsete kõrvalsaaduste ettevõtete nimekirja.

Olulistest muudatustest ja tegevuse lõpetamisest peab ettevõtja või kasutaja samuti teatama esitades sellesisulise kirjaliku teate samuti maakonna  Põllumajandus- ja Toiduameti keskusesse (posti teel, tuues kohapeale või digitaalselt allkirjastult e-posti teel).

Tegevusloa saamiseks peab ettevõtja esitama maakonna keskusele taotluse, millel on vähemalt järgmised andmed:

  • ettevõtja juriidiline nimi ja registrikood (FIE puhul isikukood);
  • ettevõtja juriidiline aadress;
  • ettevõtja sidevahendite (telefon, faks, elektronpost) kontaktandmed;
  • ettevõtte, mille tegevuseks tegevusluba taotletakse, tegevuskoha aadress;
  • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt väljastatud ehitise number;
  • vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  • käideldava materjali liik - loomne kõrvalsaadus/loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode ning selle täpsem kirjeldus;
  • käideldava materjali kategooria (1., 2. või 3.) ning vajadusel selle täpsem kirjeldus;
  • käitlemistoiming (komposteerimine, ladustamine, lemmikloomatoidu tootmine vm).

 Koos taotlusega tuleb esitada järgmised asjakohased dokumendid:

  • asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
  • ettevõtte käitlemisruumide plaan koos vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
  • käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem;
  • andmed käitlemisseadmete tehnilise kirjelduse kohta;
  • andmed tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta;
  • ruumide, seadmete, mahutite, veokite jm puhastamise- ja desinfitseerimiseplaan;
  • kahjuritõrjeplaan koos rakendatavate meetmetega;
  • kirjeldus tekkinud heitvee töötlemise kohta;
  • andmed kasutatavate veokite kohta;
  • kui ettevõttes plaanitakse käidelda rohkem kui ühte kategooriasse kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, siis esitatakse andmed ja kirjeldused nende pideva eraldamise tagamise kohta ning tegevused saastumise vältimiseks.

Taotlust ja sellele juurde lisatud dokumente saab esitada maakonna keskuses kohapeal, saata postiga või digitaalselt allkirjastatult edastada e-posti teel.

Tegevusloa menetlus algatatakse, kui ettevõtja on esitanud nõuetekohase taotluse ja vajalikud dokumendid ning andmed.

Tegevusloa menetlusaja pikkus on kuni 3 kuud ning selle käigus hinnatakse esitatud dokumente ning teostatakse ettevõttes kohapeal ametlik kontroll, et hinnata ja kinnitada ettevõtte vastavust määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõuetele.

Töötlemisettevõtte tegevusloa menetlus hõlmab ka töötlemisprotsessi valideerimist.

Hindamistulemuste põhjal antakse ettevõttele tegevusluba, tähtajaline tegevusluba või kui ettevõte ei vasta nõuetele ega suuda tagada loomsete kõrvalsaaduste ohutut käitlemist, siis tehakse otsus tegevusloa andmisest keeldumiseks.

Tähtajalise tegevusloa korral viib järelevalveametnik ettevõttes enne tähtaja saabumist läbi täiendava kontrolli ning hindamistulemuste põhjal antakse ettevõttele tegevusluba või pikendatakse tähtajalist tegevusluba (tähtajaline tegevusluba saab kokku kesta kuni kuus kuud). Kui tegevusluba ei väljastata ning tähtajalist tegevusluba ei pikendata, ei tohi ettevõte peale määratud tähtaja lõppu tegevusloa aluseks olevat tegevust jätkata.

Kui ettevõtja juriidilised andmed, ettevõtte andmed (välja arvatud tegevuskoht), käideldav materjal (liik, kategooria, asjakohasel juhul ka kogus), protsess või tehnoloogia muutuvad, peab ettevõtja taotlema tegevusloa muutmist.

Kui ettevõtja peatab või lõpetab tegevuse ettevõttes, peab ta sellest kirjalikult teavitama maakonna keskust. Sellisel juhul tegevusluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.

Tegevusluba peatatakse järelevalveasutuse algatusel, kui ilmneb, et ettevõttes ei ole võimalik ajutiselt valitsevate olude tõttu tagada loomsete kõrvalsaaduste või neist saadud toodete nõuetekohane käitlemine ja tegevusloa tingimused ei ole enam täidetud.

Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks järelevalveasutuse algatusel, kui ametliku kontrolli käigus on ilmnenud, et ettevõttes ei ole võimalik püsivalt valitsevate olude tõttu tagada loomsete kõrvalsaaduste või neist saadud toodete nõuetekohast käitlemist ja ettevõte ei vasta enam tegevusloal esitatud nõuetele või seal ei suudeta tagada nõuetekohasust.

Valideerimine on protsess, mille tulemusena saadakse kinnitust, kas soovitud tulemus saavutatakse, ja selleks viiakse läbi tegevusi, et selgitada, kas väljatöötatud  protsess täidab etteantud eesmärke.

Valideerimise kohustus on loomseid kõrvalsaadusi töötleval ettevõttel.

Valideerimise protseduuri viib läbi ettevõtja. Valideerimise läbiviimist, selle tulemusi ja dokumenteerimist hindab järelevalveametnik.

Valideerimine tuleb läbi viia tegevusloa menetlemise ajal. Hiljem korratakse valideerimist siis, kui protsessis tehakse olulisi muudatusi (näiteks võetakse kasutusele uus seade) või kui ilmneb selleks mõni muu vajadus.

Valideerimise üldised nõuded

  • protsessi kirjeldus – ettevõtja kirjeldab protsessi vooskeemina. Skeemil esitatakse protsessi kõik etapid alates materjali saabumisest kuni väljastamiseni. Etappe täpsustatakse parameetritega, mis skeemile vastava etapi juurde kantakse. Koostatud vooskeem kinnitatakse.
  • kriitilised punktid – ettevõtja viib läbi ohuanalüüsi igas vooskeemil toodud etapis. Ohuanalüüsil hinnatakse igas etapis tekkida võivad kõrvalekalded (arvestades keskkonnast, seadmest, töödeldavast materjalist ja töötaja tegevusest tingitud teguritega, mis võivad mõjutada etapis soovitud määratud tingimusi). Võimalike ohtude kindlakstegemise järel hindab ettevõtja neid igas etapis ning määrab punktid, mida tuleb pidevalt kontrollida kõrvalekallete õigeaegseks avastamiseks (kriitilised kontrollpunktid). Kriitilisteks kontrollpunktideks töötlemisettevõttes on näiteks osakeste suurus, kuumtöötluse temperatuur, rakendatav rõhk, kuumtöötluse kestus, pideva protsessi puhul ka töötlemise kiirus. Läbiviidud ohuanalüüs ja kriitiliste kontrollpunktide määramine dokumenteeritakse.
  • parameetrite määramine – ettevõtja määrab töötlemise parameetrid, mis peavad olemas vastavuses määruse (EL) nr 142/2011 IV Lisa III peatüki nõuetega (osakeste suurus, kuumtöötluse aeg, kuumtöötlusel sisetemperatuur jm).Pideva protsessi puhul tuleb määrata ka töötlemise kiirus. Kõik määratud parameetrid dokumenteeritakse koos kirjeldusega, kuidas need saavutatakse (osakeste suurus hakkmasina või plaadi avade suuruse põhjal, temperatuur ja rõhk asjakohaste seadmete abil jne).
  • mõõtevahendite kontroll – kõik mõõte- ja kontrollivahendid (termoelement, manomeeter) peavad olema kalibreeritud. Ettevõtja peab tõendama, et kasutab valideerimisel kalibreeritud mõõtevahendeid. Ettevõtja peab määrama minimaalse kalibreerimise sageduse, mis ei tohi olla vähem kui üks kord aastas. Kalibreerimise tulemused dokumenteeritakse.

Töötlemisnõuete hindamine mõõtmise abil ettevõttes, kus töötlemine toimub perioodiliselt

  • temperatuur ja rõhk - valideerimiseks kasutatava materjali töötlemisel valideerimise kestel (määratud ajavahemikus) jälgitakse pidevaltkalibreeritud termoelemendi abil temperatuuri ja kalibreeritud manomeetri abil rõhku. Kõik tulemused registreeritakse reaalajas.
  • töötlemise aeg - töötlemisaja esitamiseks koostatakse graafikud: aeg/temperatuur ja aeg/rõhk.

Töötlemisnõuete hindamine mõõtmise abil ettevõttes ettevõttes, kus töötlemine toimub pidevalt

  • temperatuur ja rõhk - valideerimiseks kasutatava materjali töötlemisel valideerimise kestel (määratud ajavahemikus) jälgitakse pidevaltkalibreeritud termoelemendi või temperatuuri infrapuna-mõõtepüstoli abil temperatuuri ja kalibreeritud manomeetri abil rõhku. Kõik tulemused registreeritakse reaalajas.
  • töötlemise aeg - töötlemise kestuse esitamiseks märgistatakse valideerimisel kasutatav töödeldav materjal mangaandioksiidi või mõne muu lahustamatu märgistusainega (või kasutades muud kindlat materjali eristamise meetodit, mille kindlust tuleb tõendada). Mõõdetakse aeg, mille kestel märgistatud materjal on etapis, kus temperatuur ja rõhk on nõutaval tasemel. Mitme katse tulemusena määratakse lühim aeg, mille jooksul materjal sellise etapi läbib. Selliselt hinnatakse kuumtöötlemise kestus. Tulemused dokumenteeritakse.
  • töötlemise kiirus - materjali täpseks töötlemise kiiruse hindamiseks kontrollitakse mõõdetud märgistatud materjali läbimise kiirust etteandmise kiiruse (kruvi pöörded minutis), elektrienergia (voolutugevus teatava pinge juures), aurustumis- või kondenseerumiskiiruse või pumbalöökide arvu ajaühiku kohta alusel. Tulemused dokumenteeritakse.

Kõik valideerimist ja selle tulemusi kajastavad dokumendid esitatakse hindamiseks järelevalveametnikule.

Loomsete kõrvalsaaduste komposteerimiseks võib kasutada:

  • 3. kategooria loomseid kõrvalsaadusi;
  • 3. kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;
  • 2. kategooria piima, piimasaadusi, piimatooteid;
  • 2. kategooria muna ja munatooteid;
  • 2. kategooria veeloomadest saadud materjali;
  • sõnnikut, seedekulgla sisu (2. kategooria);
  • 2. kategooria töödeldud ja püsimärgistusainega märgistatud tooteid (näiteks lihakondijahu).

Kui komposteerimiseks kasutatakse sõnnikut, peab see pärinema Eesti põllumajandusettevõttest või Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul teisest liikmesriigist. Viimasel juhul peab sõnniku kohta olema ka tervisesertifikaat.

Loomseid kõrvalsaadusi komposteeriv ettevõte peab olema Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud. Tunnustatud ei pea olema kohapeal tekkinud materjali komposteerimine eramajapidamistes ja asutustes (näiteks lasteaias, külaseltsimajas vm), kui saadud komposti ei turustata edasi.

Loomsete kõrvalsaaduste komposteerimise muundamisparameetrid:

  • standardsed parameetrid – 12 mm peenestatud materjal pastöriseeritakse vähemalt 70 °C juures minimaalselt 60 minutit. Eelnevalt 12 mm suurusteks osakesteks ei pea peenestama piima, piimatooteid, piimasaadusi, sõnnikut, seedekulgla sisu, muna, munatooteid ning 2. kategooria töödeldud tooteid (näiteks lihakondijahu);
  • alternatiivsed meetodid, kus muundamisparameetrid (osakeste suurus, aeg, temperatuur jm) määratakse ettevõtja poolt.  Alternatiivseid meetodeid saab kasutada vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal.

Alternatiivsed meetod on:

  • valideeritud alternatiivne meetod - ettevõtja valideerib enda poolt määratud muundamisparameetritega protsessi ning see valideerimine hõlmab ohuanalüüsi, riskianalüüsi, terviklikku kontrollprogrammi ja protsessiparameetrite järelevalve meetodeid ning indikaatororganismide elujõulisuse või nakkavuse (logaritmilise) vähenemise tõendamist;
  • toorainest lähtuv alternatiivne meetod - muude muundamisparameetrite kasutamine juhul, kui kasutatakse ainult teatud kindlat toorainet, milleks võib olla toidujäätmed või toidujäätmete segu sõnnikuga, seedekulgla sisuga, piimaga, piimasaadustega, piimatoodetega, munaga, munatoodetega, või kui komposteerimise ainus loomset päritolu tooraine on toidujäätmed, sõnnik, seedekulgla sisu, piima, piimasaadused, piimatooted, muna, munatooted ja/või endine lemmikloomatoit.

Komposteerimisel saadud kompost peab vastama mikrobioloogilistele nõuetele. Seetõttu tuleb komposti regulaarselt laboratoorselt analüüsida. Ladustamisel või enne kompostijaamast väljaviimist kompostist võetud proovides ei tohi esineda Salmonella spp-d (proove analüüsitakse viiest osaproovist). Standardsete töötlemismeetodite kasutamisel tuleb uurida lisaks komposti vastavust kolibakterite või enterokokkide normidele. Proovid võetakse sel juhul muundamise ajal või kohe pärast selle lõppu.

Komposteerimisettevõttes tuleb tagada üldiste hügieeninõuete täitmine:

  • sissetulev materjal tuleb tuua kompostijaama lekkekindlates ja suletud mahutites ja seadmetes, mis selleks ettenähus kohas puhastatakse ja desinfitseeritakse;
  • enne töötlemist tuleb materjali ladustada suletult ja lekkekindlalt ning takistatud peab olema loomade, kahjurite ja lindude juurdepääs materjalile;
  • materjal tuleb suunata komposteerimisele võimalikult kiiresti;
  • tuleb korraldada kahjurite ennetamine, kontrollimine ja tõrje;
  • tuleb korraldada ja kontrollida mahutite, seadmete, ruumide jm puhastamine ja desinfitseerimine;
  • kõik seadmed ja sisseseade peavad olema heas seisukorras;
  • kõik mõõteriistad peavad olema töökorras ja neid tuleb korrapäraste ajavahede tagant kalibreerida;
  • komposti tuleb hoida nii, et nende uuesti saastumine on ära hoitud.

Tunnustatud komposteerimisettevõttes tuleb koostada ja rakendada töös ka enesekontrolliplaani, mis sisaldab ettevõtte, seadmete ja tehnoloogia kirjeldust; tootmise kirjeldust ja vooskeemi ehk protsesside üksikasjalikku kirjeldamist tooraine vastuvõtust kuni komposti väljastamiseni; puhastusplaani; kahjuritõrjeplaani; töötajate koolitamist ja muud asjakohast infot, mis on seotud tootmise ja tootega ning on vajalik ohtude ärahoidmiseks, hügieeni tagamiseks, ristsaastumise vältimiseks.

Komposteerimisettevõtte enesekontrolliplaan olema HACCP printsiipidel põhinev, mis tähendab, et tuleb:

  • määrata kõik ohud, mida tuleb kõrvaldada, vältida või vähendada;
  • määrata kriitilised kontrollpunktid (punktid, kus kontroll ohu vältimiseks on vajalik);
  • kehtestada kriitilised piirid, mis eristavad vastuvõetava vastuvõetamatust;
  • kehtestada kontroll kriitilistes punktides;
  • määrata korrigeerivad tegevused juhuks, kui kriitilised piirid ületatakse;
  • kehtestada regulaarsed meetmed tegevuste tõhususe hindamiseks;
  • koostada sellekohane dokumentatsioon, mis on piisav, tõhus ja tegelikkusele vastav;
  • kehtestada kord, et dokumentatsiooni korraliselt üle vaadata ja ajakohastada.

Komposteerimisettevõttes tuleb lisaks tagada jälgitavuse ja identifitseerimise nõuded.

Saadud komposti võib turustada tunnustatud või teavitatud loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetele või kasutajatele või muul juhul ainult otse komposti lõpp-kasutajatele (näiteks haljastusfirmad, aianduskeskused, eraisikud).

Kui kompostijaamas on kasutatud toorainest lähtuvat alternatiivset muundamismeetodit, siis tuleb käsitleda komposti kui töötlemata toodet ning selle turustamine on lubatud ainult Eestis.

Loomsed kõrvalsaadused, mida võib kasutada biogaasi tootmiseks:

  • 3. kategooria loomseid kõrvalsaadusi;
  • 3. kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;
  • 2. kategooria piima, piimasaadusi, piimatooteid;
  • 2. kategooria muna ja munatooteid;
  • 2. kategooria veeloomadest saadud materjali;
  • sõnnikut, seedekulgla sisu (2. kategooria);
  • 2. kategooria töödeldud ja püsimärgistusainega märgistatud tooteid (näiteks lihakondijahu).

Kui biogaasi tootmiseks kasutatakse sõnnikut, peab see pärinema Eesti põllumajandusettevõttest või Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul teisest liikmesriigist. Viimasel juhul peab sõnniku kohta olema ka tervisesertifikaat.

Biogaasijaam peab asuma piisavalt eraldi loomapidamisettevõtetest või kui biogaasijaam asub ettevõttes, kus ka loomi peetakse, siis tuleb tagada, et loomad, sööt ja allapanu oleks biogaasiüksusest täielikult eraldatud

Loomseid kõrvalsaadusi kasutav biogaasijaam peab olema Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud.

Erandina ei pea olema tunnustatud selline biogaasjaam, mis asub põllumajandusettevõttes ja kasutab biogaasi tootmiseks ainult selle sama põllumajandusettevõtte sõnnikut ning kasutab biogaasi tootmisest tekkivad käärimisjäägid maapinnale laotamiseks ainult selles samas põllumajandusettevõttes.

Loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks töötlemise muundamisparameetrite meetodid on:

  • standardsed muundamisparameetrid – 12 mm peenestatud materjal pastöriseeritakse vähemalt 70 °C juures minimaalselt 60 minutit. Eelnevalt 12 mm suurusteks osakesteks ei pea peenestama piima, piimatooteid, piimasaadusi, sõnnikut, seedekulgla sisu, muna, munatooteid ning 2. kategooria töödeldud tooteid (näiteks lihakondijahu). Pastöriseerima ei pea 3. kategooria piima, piimatooteid või piimasaadusi või 2. kategooria töödeldud tooteid – need võivad suunata biogaasireaktorisse ilma eelneva pastöriseerimiseta;
  • alternatiivsed meetodid, kus muundamisparameetrid (osakeste suurus, aeg, temperatuur jm) määratakse ettevõtja poolt.  Alternatiivseid töötlemismeetodeid saab kasutada vaid Veterinaar- ja Toiduameti loal.

Võimalikud alternatiivsed meetodid on:

  • valideeritud alternatiivne meetod, mis tähendab seda, et ettevõtja valideerib enda poolt määratud muundamisparameetritega protsessi ning see valideerimine hõlmab ohuanalüüsi, riskianalüüsi, terviklikku kontrollprogrammi ja protsessiparameetrite järelevalve meetodeid ning indikaatororganismide elujõulisuse või nakkavuse (logaritmilise) vähenemise tõendamist;
  • toorainest lähtuv alternatiivne meetod, mis tähendab seda, et ettevõtja määrab ise muundamisparameetrid ning kasutab ainult teatud kindlat toorainet, milleks on toidujäätmed või toidujäätmete segu sõnnikuga, seedekulgla sisuga, piimaga, piimatoodetega, munaga, munatoodetega, või sellisel juhul, kui biogaasi tootmise ainus loomset päritolu tooraine on toidujäätmed, sõnnik, seedekulgla sisu, piima, piimasaadused, piimatooted, muna, munatooted ja/või endine lemmikloomatoit.

Biogaasi tootmisest saadud käärimisjäägid peavad vastama mikrobioloogilistele nõuetele. Seetõttu tuleb käärimisjääke regulaarselt laboratoorselt analüüsida. Ladustamisel või enne biogaasijaamast välja viimist käärimisjääkidest võetud proovides ei tohi esineda Salmonella spp-d (proove analüüsitakse viiest osaproovist). Standardsete parameetrite kasutamisel tuleb uurida lisaks käärimisjääkide vastavust kolibakterite või enterokokkide normidele. Proovid võetakse sel juhul biogaasiks muundamise ajal või kohe pärast selle lõppu.

Tunnustatud biogaasijaamas tuleb tagada üldiste hügieeninõuete täitmine:

  • sissetulev materjal tuleb tuua biogaasijaama lekkekindlates ja suletud mahutites ja seadmetes, mis selleks ettenähus kohas puhastatakse ja desinfitseeritakse;
  • enne töötlemist tuleb materjali ladustada suletult ja lekkekindlalt ning takistatud peab olema loomade, kahjurite ja lindude juurdepääs materjalile;
  • materjal tuleb töödelda biogaasiks võimalikult kiiresti;
  • biogaasijaamas tuleb korraldada kahjurite ennetamine, kontrollimine ja tõrje;
  • biogaasijaamas tuleb korraldada ja kontrollida mahutite, seadmete, ruumide ja sisseseade puhastamine ja desinfitseerimine;
  • kõik seadmed ja sisseseade peavad olema heas seisukorras;
  • kõik mõõteriistad peavad olema töökorras ja neid tuleb korrapäraste ajavahede tagant kalibreerida;
  • käärimisjääke tuleb hoida biogaasijaamas nii, et nende uuesti saastumine on ära hoitud.

Tunnustatud biogaasijaamas tuleb koostada ja rakendada töös ka enesekontrolliplaani, mis sisaldab ettevõtte, seadmete ja tehnoloogia kirjeldust; tootmise kirjeldust ja vooskeemi ehk protsesside kirjeldamist tooraine vastuvõtust kuni käärimisjääkide väljastamiseni; puhastusplaani; kahjuritõrjeplaani; töötajate koolitamist ja muud asjakohast infot, mis on seotud tootmise ja tootega ning on vajalik ohtude ärahoidmiseks, hügieeni tagamiseks, ristsaastumise vältimiseks.

Tunnustatud biogaasijaama enesekontrolliplaan olema HACCP printsiipidel põhinev, mis tähendab, et tuleb:

  • määrata kõik ohud, mida tuleb kõrvaldada, vältida või vähendada;
  • määrata kriitilised kontrollpunktid (punktid, kus kontroll ohu vältimiseks on vajalik);
  • kehtestada kriitilised piirid, mis eristavad vastuvõetava vastuvõetamatust;
  • kehtestada kontroll kriitilistes punktides;
  • määrata korrigeerivad tegevused juhuks, kui kriitilised piirid ületatakse;
  • kehtestada regulaarsed meetmed tegevuste tõhususe hindamiseks;
  • koostada sellekohane dokumentatsioon, mis on piisav, tõhus ja tegelikkusele vastav;
  • kehtestada kord, et kogu dokumentatsiooni korraliselt üle vaadata ja ajakohastada.

Biogaasijaamas tuleb lisaks tagada jälgitavuse ja identifitseerimise nõuded.

Biogaasi tootmisest saadud käärimisjääke võib turustada tunnustatud või teavitatud loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetele või kasutajatele või muul juhul ainult otse käärimisjääkide lõpp-kasutajale (näiteks haljastusfirmad, aianduskeskused, eraisikud).

Kui biogaasi tootmisel on kasutatud toorainest lähtuvat alternatiivset meetodit, siis tuleb käsitleda käärimisjääke kui töötlemata tooteid ning nende turustamine on lubatud ainult Eestis.

Loomsete kõrvalsaaduste üks kasutamisviise on nende kasutamine söödamaterjalina või sööda tootmiseks.

Kasutamine võib olla:

  • eriotstarbelise söötmise eesmärgil ehk loomsete kõrvalsaaduste kogumine ja kasutamine söötmiseks metsloomadele, röövlindudele, loomaaialoomadele, varjupaiga kassidele ja koertele, tsirkuseloomadele, kasvanduse koertele, jahikoertele ja karusloomadele;
  • lemmikloomatoiduks tootmise või lemmikloomatoiduna kasutamise eesmärgil;
  • põllumajandusloomade söödaks tootmise või põllumajandusloomadele söödana kasutamise eesmärgil.

Eriotstarbeline söötmine on lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas Põllumajandus- ja Toiduameti otsus.

Kui välja arvata teatud tingimustel loomsete kõrvalsaaduste eriotstarbeliseks söötmiseks kasutamine,  saab söödana kasutada ainult 3. kategooria loomseid kõrvalsaadusi.

Kasutada ei ole lubatud siiski järgmist 3. kategooria materjali:

  • toidujäätmed toitlustusettevõtetest ja eramajapidamistest;
  • tapamajas tapetud loomadest eraldatud rasvkude;
  • nahku, kapju, sulgi, villa, sarvi, karvu, karusnahku ning nende osasid, kui need on saadud muudelt loomadelt kui tapamajas tapetud ja tapaeelselt inimtoiduks kõlbulikuks tunnistatud loomadelt või inimtoiduks kütitud ulukitelt.

Lisainfo

Rohkem infot eriotstarbelise söötmise kohta

Loomsete kõrvalsaaduste kasutamine lemmikloomatoiduna või lemmikloomatoidu tootmiseks

Loomsete kõrvalsaaduste kasutamine põllumajandusloomade söödana või sellise sööda tootmiseks

Orgaanilise väetise kasutamise eesmärk on säilitada ja parandada taimede toitumistingimusi. Mullaparandusained on mõeldud mulla füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste säilitamiseks või parandamiseks. Kasvusubstraat on muld (sh istutusmuld), mida kasutatakse mulla asukohast sõltumata taimede kasvatamiseks.

Orgaanilised väetised või mullaparandusained võivad koosneda või sisalda järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid:

  • kompost;
  • biogaasi käärimisjäägid;
  • (töödeldud) sõnnik;
  • seedetrakti sisu;
  • 2. kategooria lihakondijahu;
  • 3. kategooria töödeldud loomne valk;
  • lubjatud või pikeldatud nahad ja nende lõikamisjäägid;
  • sarvedest, kapjadest või sõrgadest saadud kõrvalproduktid või tooted jne.

Kui orgaaniline väetis või mullaparandusaine koosneb või sisaldab loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, tuleb tagada materjali käitlemisel (sh tootmisel, ladustamisel, turustamisel, kasutamisel) loomsete kõrvalsaaduste määruste – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 - nõuete täitmine.

Loomsete kõrvalsaaduste määruste nõudeid ei rakendata selliste müügivalmis kasvusubstraatide puhul, mis sisaldavad:

  • alla 5 mahuprotsendi loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid (välja arvatud töödeldud sõnnik);
  • alla 50 mahuprotsendi töödeldud sõnnikut.

Rohkem infot

Piirangud 2. kategooria lihakondijahu ja/või 3. kategooria töödeldud loomset valku sisaldavate või neist koosnevate orgaaniliste väetise või mullaparandusainete turustamisel

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmine, ladustamine, transport, jaemüük ning kasutamine

Loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete (kõrvalsaaduste) jälgitavus peab olema igal ajahetkel tagatud.

Jälgitavus ja identifitseerimine peab olema tagatud alates kõrvalsaaduste tekkimisest kuni nende lõpp-punkti jõudmiseni. Alati peab olema teada, kust kõrvalsaadused pärinevad ja kuhu on edasi saadetud.

Kohutused jagunevad:

Kauplemine on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kaubandus.

Loomsete kõrvalsaaduste kauplemise nõuded kehtivad alati, kui kaubeldakse loomsete kõrvalsaadustega (näiteks korjused, tapajäätmed, kalajäätmed) või neist saadud toodetega (näiteks lihakondijahu, kalajahu, töödeldud loomne rasv).

Nõudeid ei kehti, kui loomsed kõrvalsaadused ei ole loomsete kõrvalsaaduste määruse reguleerimisalas - näiteks tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma; karpide ja koorikloomade ilma pehme koe ja lihata koorikud ja kojad; mitteinimtoiduks kütitavate metsloomade (näiteks varblane, kährik jt) kehad ja kehaosad.

Samuti ei kehti nõuded siis, kui loomsed kõrvalsaadused või neist saadud tooted on jõudnud tootmisahelas lõpp-punkti - näiteks mikrobioloogilistele nõuetele vastav töödeldud lemmikloomatoit (sealhulgas konservid) ja koerte närimiskondid; ettenähtud töötlemise läbinud tehnilised tooted (vill, suled, karvad, karusnahk); täielikult pargitud, kroompargitud, pikeldatud või lubjatud nahad, mis ei lähe lemmikloomatoiduks, väetiste tootmiseks või biogaasitehasesse; biodiislikütus, mis vastab ettenähtud nõuetele.

Loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete kauplemise nõuded on kirjas määrustes:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009

Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011

Sihtliikmesriigi nõusolek

Kui riiki tahetakse viia/tuua 1. või 2. kategooria loomseid kõrvalsaadusi (nt korjused, sõnnik jm) või nendest saadud tooteid (lihakondijahu, töödeldud rasv jm), on vaja selleks esmalt sihtriigi nõusolekut.

Sihtriigi nõusolekut ei ole vaja 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete ega erandina ka töödeldud sõnniku puhul.

Sihtriigi nõusoleku taotlemiseks koostab ja esitab kauplemisest huvitatud isik vastava avalduse selle riigi pädevale järelevalveasutusele, kuhu saadetist soovitakse viia.Avalduse koopia tuleb edastada teadmiseks ka päritoluriigi järelevalveasutusele.

Avalduse alusel annab sihtriigi järelevalveasutus nõusoleku saadetise toomiseks riiki või vastupidi – ei luba saadetist riiki tuua. Teatud juhtudel võib järelevalveasutus ka seada saadetisele eritingimused (näiteks lubatakse saadetis tuua riiki alles peale rõhu all steriliseerimist). Vastus avaldusele saadetakse isikule, kes taotles luba tuua loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid sinna liikmesriiki. Koopia avalduse vastusest edastatakse teadmiseks päritoluriigi järelevalveasutusele.

Saadetist, mis koosneb või sisaldab 1. või 2. kategooria loomsetest kõrvalsaadustest või neist saadud toodetest, tohib viia teise liikmesriiki alles peale sellekohase nõusoleku saamist.

Kaubadokument

1. ja 2. kategooria loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted ning 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste töötlemisel saadud tooted (kalajahu, sulejahu jms):

Saadetise viimisel teise liikmesriiki tuleb ettevõtja esindajal koostada Euroopa Liidu ühtset arvutisüsteemi TRACES-NT kasutades  saadetise kohta DOCOM nimeline kaubadokument, millega informeeritakse nii päritoluriigi kui sihtriigi pädevat asutust saadetisest. Ettevõtjal, kellel puudub juurdepääs TRACES süsteemile, tuleb selle saamiseks pöörduda kohaliku veterinaarkeskuse poole.

Muud 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted:

Saadetisega peab olema kaasas kaubadokument, mis on koostatud paberkandjal või elektroonselt TRACES süsteemis ning vastab ettenähtud vormile. TRACES süsteemis on ettenähtud vormiks DOCOM nimeline dokument (juurdepääsu saamiseks TRACES süsteemi tuleb pöörduda kohaliku veterinaarkeskuse poole) ja paberkandjal on vorm järgmine:

Saadetise saabumisest teatamine

Saadetise Eestisse toomisest tuleb teavitada kohalikku veterinaarkeskust vähemalt 24 tundi ette enne selle saabumist. Teatis peab olema esitatud allkirjastatuna paberkandjal või digiallkirjastatuna e-posti teel. Juriidilise isiku puhul peab allkirja olema andnud ettevõtja seaduslik esindaja.

Tegevusluba ja tegevusest teatamine

Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted tohivad minna vaid selleks loomsete kõrvalsaaduste määruse kohaselt vastavalt kas kehtiva tegevusloaga või majandustegevusest teatanud ettevõttesse.

Euroopa Liidu liikmesriikides tunnustatud või teavitatud loomsete kõrvalaaduste ettevõtted

Loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid tohib transportida päritoluettevõttele või sihtettevõttele kuuluva transpordivahendiga või selleks loomsete kõrvalsaaduste määruse kohaselt transportimistegevusest teatanud ettevõtte transpordivahendiga.

Ka vahendaja, kes soovib loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid ainult vahendada, peab olema loomsete kõrvalsaaduste määruse kohaselt teatanud ettevõtte vastavast tegevusest.

Loomseid kõrvalsaadusi käitlevad ettevõtted Eestis – majandustegevusest teatanud transpordifirmad ja vahendajad leiab loetelu viimasest osast „Teised registreeritud käitlejad ja kasutajad“.

Identifitseerimine

Loomsed kõrvalsaadused või neist saadud tooted peavad ladustamise ja transportimise ajal olema identifitseeritud vastavalt kategooriale järgnevalt:

  • I kategooria „Ainult kõrvaldamiseks“
  • II kategooria „Mitte loomatoiduks“
  • III kategooria „Mitte inimtoiduks“

Märgistus peab olema pakendil, mahutil või veokil.

Kauplemisel liikmesriikide vahel peab märgistus olema lisaks silmatorkavalt ja kustumatu värvikoodiga tähistatud vastavalt kategooriale:

  • I kategooria: must
  • II kategooria: kollane
  • III kategooria: suure sinisesisaldusega roheline

Transpordivahendid ja mahutid

Loomseid kõrvalsaadusi tuleb koguda ja transportida uutes pitseeritud pakendites või kaetud lekkekindlates mahutites või veokites.

Veokid ja mahutid peavad olema puhtad. Neid tuleb puhastada ja kuivatada enne kasutamist ning puhastada, pesta ja/või desinfitseerida pärast iga kasutamist.

Korduvalt kasutatavate mahutitega tuleks vedada üht konkreetset loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet arvestades, et ristsaastumine oleks välistatud.

Erinõuded töötlemata sõnnikuga kauplemisel

Töötlemata sõnnikuga peab kauplemisel olema kaasas järelevalveasutuse koostatud ja kinnitatud terviseohutusetõend ning kauplemisel tuleb arvestada piiranguid ja tingimusi, mis on kirjas komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 XI Lisas.

Viimati uuendatud 09.03.2021